Äri 25. Alguses käis müük lehe kaudu

“Kui mina alustasin, oli äri lihtne teha: panid lehte vaheldumisi ostu- ja müügikuulutusi ning kasseerisid ostu-müügitehingutest muljetavaldava vaheltkasu,” muigab Puumarketi põhiomanik ja arendusjuht Toomas Pärtel. “Kuulutusi avaldasime peamiselt Nelli Teatajas, sest see oli tollal kõige populaarsem kuulutamise koht. Ja Maalehe kaudu otsisime palkide ja saematerjalide müüjaid, sest seda lehte loevad eelkõige maainimesed.”

Tegevus kuulutustelehe kaudu. Pärtel registreeris Puumarketi eelkäija ASi Ratox 22. juulil 1991. aastal. Mees oli just lõpetanud TPIs masinaehituse erialal teise kursuse ning teenis kooli kõrvalt raha ühes ehitusega tegelevas kooperatiivis.

“Vaatasin, et mis see oma ehitusfirma tegemine ära ei ole – võtad töömehed, hangid ehitusobjektid ja paned mehed objektidele tööle,” seletab Pärtel. Ta pani Nelli Teatajasse ühe kuulutuse, et otsib ehitustööd, ja teise kuulutuse, et otsib ehitajaid. Mõlemale kuulutusele tuli üksjagu pakkumisi ja ehitustegevus Ratoxis käivitus.

“Parimal ajal oli meil korraga üle kümne väiksema objekti käsil,” lausub Pärtel ja meenutab, et kuna rubla inflatsioon oli tollal meeletu, maksti ehitustöö eest neile sageli mitte rahas, vaid ehitusmaterjalides. “Ikka defitsiitsete materjalidega nagu näiteks glasuurplaat või tsinkplekk,” täpsustab ta. “Need materjalid panin muidugi Nelli Teataja kaudu kohe müüki ja teenisin veel kasumit.”

Ratox tegeles ehitamisega pool aastat, kuni Pärtel taipas, et tunduvalt kasumlikum on hoopis ühe peamise ehitusmaterjali, saematerjali müük. “Minu töömehed ehitasid parajasti Vana-Narva maanteel asuvale ASile Agrotarve mingeid ruume,” räägib Pärtel, kuidas ta lahendas saematerjali ladustamise probleemi. “Seal territooriumil olid sildkraanad ja tõstukid olemas. Küsisin suurelt laoplatsilt ühe nurgakese endale rendile ja saingi.”

Loob seni kehtiva süsteemi. Ladustatud sae­materjali müük käis esialgu loomulikult ajalehekuulutuse kaudu, ent õige­ pea renditi Männiku teel lagunenud laohoone, mis tehti korda, ja seal avati esimene kauplus. Ratoxi õigusjärglasel ASil Puumarket on praegu kaks müügikeskust Tallinnas veel neli müügiüksust: Pärnus, Rakveres, ­Jüris ja Tartus.

Puumarket reklaamib end kui suurima valikuga ehituspuidu müüja Eestis. “Ostame oma kaupluste jaoks puidutööstusettevõtetelt kaupa,” tutvustab Pärtel. “Hööveldatud puit tuleb enamasti kõik Eestist, aga saematerjali, nii kuiva kui ka märga, ostame nii Eestist, Lätist kui Venemaalt.”

Pärtel peab Puumarketi üheks oluliseks tegevuseks sae- ja höövelmaterjali mõõtkavade ehk profiilide, paksuste ja ristlõigete ühtlustamist. “Meie koostasime vastavad tabelid,” rõhutab ta. “Tähistused laenasime soome keelest, muud varianti tollal polnud. Meie juurutatud tähistust kasutab praegu enamik saeveskeid ja puitmaterjali müüjaid.”

Õnneks jäi Riiga minemata. Sajandivahetuse paiku trükkis Puumarket oma kulu ja kirjadega igal aastal tuhandete kaupa “Ostuaabitsa”-nimelisi brošüüre ja hinnakirju, et inimesed üldse orienteeruksid firma vahendatavas puidutoodangus. “Tänapäeval on see info meie koduküljel elektrooniliselt olemas,” lisab Pärtel.

Puumarketi käimalükkaja ei vaidle vastu väitele, et firma on arenenud loogilist rada pidi ehk et iga uus tegevus või käik on välja kasvanud eelnevast. Üks käik jäi siiski tegemata, rõõmustab Pärtel tagantjärele. Nimelt tahtis Puumarket avada Riias suure poe. “Olime koostööpartneriga juba käsi löömas, aga õnneks tuli masu peale,” räägib ta. “See tuli meie jaoks just sellisel etapil, kui me ei olnud Riiga veel midagi jõudnud teha. Vastasel juhul oleksime saanud Riias kõvasti peksa. Masuaja elasime üle tänu vanale rasvale.”

Võlg võla vastu. 2009. aastal sai Puumarketi aktsionäriks Raivo Hein, paljuski tänu juhusele. Puumarketi üks asutaja Marek Johanson ei suutnud tagasi maksta Gild Arbitrage’ist võetud laenu, mille tagatiseks oli tema 30,5protsendine osalus Puumarketis. Raivo Hein oli aga üks investoreist, kelle raha Gildi kinni jäi. “See oli võlg võla vastu tehing ehk Hein sai osaluse Puumarketis ja Johanson vabanes võlast Gildi ees,” selgitab Pärtel.

Vahetult enne jutuajamise lõppu heliseb Pärteli mobiil. Kostev heli – Harley Davidsoni mootori madal ja popsuv jörin – paneb lisaküsimusi esitama. “Mul on kaks peamist hobi – Harley klubi ja purjetamine,” selgitab Pärtel. Üle kümne aasta aktiivselt mootorrattaga sõitnud Pärtel kuulus juuni alguses Lauluväljakul toimunud Harley-meeste üleeuroopalise kokkutuleku organiseerijate hulka. Purjekas on aga nelja mehe peale ja see osteti 2007. aastal.

Pärteli kinnitusel on ta saanud viimastel suvedel endale lubada pika puhkuse. “Alati on mai lõpus raske lõpetada, kuna tööasjad veerevad veel, ja septembris raske alustada, sest oled olnud töölainelt välja lülitatud,” seletab ta. “Pikk puhkus on mõistlik asi, aga paljud firmajuhid ja -omanikud ei taha või ei oska seda endale organiseerida.”

Algkapital kasvas aastaga 80 korda

Rublaaja lõpus võis Tallinna või Tartu autoturult ostetud sõidukite vahetamisega kusagil maal elava talunikuga metsamaterjali vastu teenida kopsaka vaheraha.

ASi Puumarket põhiomaniku ja arendus­juhi Toomas Pärteli sõnul astus ta skeemi ostan-müün-vahetan teadlikult pärast seda, kui tal õnnestus oma esimese, 1000 rubla eest soetatud autoloksu eest saada aasta hiljem sisuliselt 80 000 rubla.

Vaesest perest pärit Pärtel ostis 1990. aastal isa sõbra käest vana Moskvitš 408, millel ei olnud põhjagi all. Noormees putitas auto üles, värvis kenasti ära ja pani enne rublaaja lõppu Maalehte kuulutuse sooviga vahetada Moskvitš palkide vastu.

“Üks vanem mees Värskast tahtis autot ja andis vastu koorma ilusat männipalki,” on Pärtelil tehing hästi meeles. Pärtel sõidutas männipalgid Tallinna lennujaama taga asunud Mõigu KEKi saekaatrisse, lasi palgid saagida voodri- ehk poolpunnlauaks, tellis kuivatamisteenuse ning pani lauatoodangu müüki.

“Hiljem arvestasin, et kui ma auto aasta tagasi ostsin 1000 rublaga – oma töö muidugi lisaks ­auto ülesvuntsimisel –, siis laudade eest teenisin 80 000 rubla,” räägib ta. “See andis edaspidiseks nii palju inspiratsiooni, et Ratoxi algusaastal vahetasime autosid palkide vastu enam kui paarikümnel korral.”

Pärtel möönab, et nii suurt hinnavõitu kui esimese autoga ta enam ei saanud, aga 3–5kordse vaheraha teenisid igal juhul.

Pärtel muigab, et ükskord läksid nad auto ostmisega nii hasarti, et ei viitsinud seda isegi üle vaadata. “Sõitsime vastostetud autoga Viljandi poole, kui äkki tundsime, et midagi on viltu,” räägib Pärtel. “Ostja oli meile tünga teinud – ­auto oli nii läbi, et tagumise vedru alla oli pandud 10 x 10 puupruss. Me ei olnud viitsinud auto ostmisel isegi auto alla vaadata.”

 

 

19 aastat tagasiNotariaadi seaduse kohaselt pidid kõik Eesti notarid sõlmima ametikindlustuslepingu.Riigihangete seadus jõustus, edaspidi tuli riigihankeid korraldada avalike pakkumistega.

18 aastat tagasi Riiklik aktsiaselts Edelaraudtee käivitus, Edelaraudtee hakkas korraldama tööd Tallinna–Lelle, Lelle–Viljandi ja Lelle–Mõisaküla raudteeliinil.Jõustus liikluseeskirja punkt, mis sätestas autos laste turvavarustuse kasutamise.AS Pärnu Sadam avas Eesti esimese spetsiaalselt puistematerjali edasisaatmiseks mõeldud terminali (turbakai ehitus maksis 20 mln krooni).AS Tallegg ostis pankrotistunud ASi Ranna Linnukasvatus vara ligi 10 miljoni krooni eest.OÜ Ühinenud Meiereid, Eesti tollase suurima piimatootja asutasid AS Põlva Piim, AS Mulgi Meier ja AS Paide Piimakombinaat. Pankrotistus 2002).

17 aastat tagasi Erastamisagentuur sõlmis ASiga ESCO Holding lepingu, mille kohaselt ostis firma 70 protsenti ASi Eesti Merelaevandus aktsiatest (ülejäänud 30% ostis 05.03.1999). Ehkki Eesti Merelaevanduse ostuhind oli 1 miljard krooni, sai riik aktsiate müügist vaid 210 mln krooni.

16 aastat tagasiRootsi meediakontsern Marienberg ostis 50% ASi Meediakorp (praegune AS Ekspress Grupp) aktsiatest, Hans H. Luik ostis rootslastelt osaluse tagasi 15.11.2001.Eesti Pank andis nõusoleku Hansapanga ja Hoiupanga ning Ühispanga ja Tallinna Panga liitumiseks.Tartu kõrghoone, 14korruseline Emajõe Ärikeskus, mida rahvas hakkas Plaskuks kutsuma, sai valmis (AS Estiko investeeris 7500 m2 suurusesse hoonesse ligi 100 miljonit krooni).

17 aastat tagasiRahapesu andmebüroo alustas tööd.ASi Divec kontoris Tallinnas korraldas maksupettusi uuriv majanduspolitsei koos maksuametiga kolm päeva kestnud läbiotsimise; offshore-firmasid müünud Divecist viidi kaasa 135 kasti dokumentidega ja neli arvutit, hiljem algatati mitu maksupettust puudutavat kriminaalasja.Norra paberifirma Linde­gaard tütarfirma Lindegaard Eesti ostis pankrotistunud ASi Kohila Paberivabrik üle 10 miljoni krooni eest.

 

 

 

Äripäev tähistab selle aasta oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime uue rubriigi “Äri 25”.Iga kuu lõpus teeme põgusa tagasivaate, mis on antud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks anname lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat infot, siis jagage oma meenutusi aadressil [email protected].

 

 

 

Registreeritud 22.07.1991 (kuni 02.02.1999 kandis ärinime AS Ratox).

Asutajad Toomas Pärtel, Marek Johanson, Raivo Olgo.

Ehitus- ning saematerjali jae- ja hulgimüük.

Omanikud: 66% Toomas Pärtel (OÜ Tompart kaudu), 30,50% Raivo Hein (OÜ Kakssada Kakskümmend Volti kaudu), 3,5% Mati Rahemaa (OÜ MRH Varad kaudu).

Tegevjuht Marti Rehemaa.

2012. aasta käive oli 16 370 000 eurot ja kasum 303 660 eurot.töötajaid 69.1991 juuli – 1992 kevad – tegeleti ehitustöödega.1992 – keskenduti saematerjali müügile, avati kauplus Tallinnas Männiku teel.1994 – avati kauplus Tallinnas Forelli tänavas.1996 – võeti kasutusele kaubamärk Puumarket.1998 – Tallinnas hakati tootma höövelpuitu (2001. aastal viidi tootmine üle Paeknasse).2002 – ettevõtte transpordi korraldamiseks loodi OÜ Ehitusveod.2004lõpp – ASist Puumarket eraldati tütarettevõte, höövelmaterjali tootja OÜ Paekna Puidutööstus, mille omandas tollane aktsionär Marek ­Johanson.2005aprill – avati osakond Pärnus.2006 – avati osakond Rakveres.2007 – avati osakond Tartus ja keskladu Jüris.2009juuli – Raivo Hein sai Marek Johansoni asemel Puumarekti aktsionäriks.

 

 

 

ASi Puumarket asutaja ja põhiomanik.1991– 1997 Puumarketi tegevjuht.1997. aastast Puumarketi arendusjuht.Puumarketis kabavedusid teostava OÜ Ehitusveod ainuomanik.1988–1991 õppis TPIs masinaehitust.2002–2010 kuulus Eesti Metsatööstusliidu juhatusse.

 

 

 

Puumarket tekkis õigel ajal õiges kohas. Tänapäeval sama asja korrata on suhteliselt raske. Ma olin firma loomise juures ja lahkusin sealt 2003. aastal tegevjuhi kohalt, kui Stora Enso Eesti tegi mulle ettepaneku asuda juhtima ja arendama saematerjali ning puittoodete hulgimüügifirma Puumerkki Baltikumi üksusi. Olen naljatamisi öelnud, et Puumarket on pärast minu lahkumist viinud ellu strateegia, mis enne lahkumist sai välja töötatud, ja teinud seda hästi. Näiteks seda, et tuleks laieneda Tallinast väljapoole.Me ei ole Puumarketiga konkurendid, vaid head koostööpartnerid, kuna tegemist on ühe meie edasimüüjaga. Endise kolleegi Toomas Pärteliga saame ikka paar korda aastas kokku ning räägime peale tööjuttude ka lihtsalt elust ja ilmast.