Asendustegevus ei arenda

Toimetuse arvates on nii Arengufond kui ka EAS astunud selgelt üle joone, kus ettevõtluse arengu asemel kindlustatakse iseenese heaolu ja leiutatakse selleks sobivat asendustegevust. Sellise hinnaga muutub ettevõtjatele mõeldud nõustamisteenus maksumaksjale ehk sellelesamale ettevõtjale väga kalliks.

Sobiv hetk muudatusteks. EAS on saanud hiljuti nii uue nõukogu kui ka uue juhi Hanno Tombergi. Juhivahetus ootab ees ka Arengufondi, kuna Tõnis Arro lahkub ametist. Lisaks ei ole veel sisuliselt alanud Euroopa Liidu rahastusperiood, mis määrab suure osa asutuste tegevusest. Seega on praegu igati soodne hetk suuremateks muudatusteks.

Äripäev tõdes juba kaks aastat tagasi juhtkirjas, et riigi ülesanne ei ole tegeleda riski­kapitaliinvesteeringutega, vaid luua ettevõtluseks võimalikult soodsad tingimused. Mõistlikum oleks investeerimiseks ette nähtud raha konkursi korras erafondide kätte anda, mis võimaldaks kaasata paremaid spetsialiste. Suured tegevuskulud, kallid büroopinnad, lõputud dokumendihulgad ja uhked publikatsioonid mitte ei edenda Eesti majandust, vaid põletavad maksumaksja raha, võttis toimetus toona kokku eeskätt iseenese heaolu nautiva Arengufondi tegevuse.

Vahepeal on fond küll kolinud väiksemale pinnale, ent erinevalt varem lubatust on bürooruumide kulud majandusaasta aruande järgi ikkagi kasvanud. Sama töötajate arvu juures on 2013. aasta tööjõukulud umbes 27% suuremad kui aasta varem. Veerandi jagu palga­tõusu maksumaksja raha eest – pole paha!

Tõsi küll, kuniks Eesti veel Euroopa ühiskassast ettevõtluse arendamiseks raha saab, on vaja ka kedagi, kes seda raha jagaks. Aga see võiks ollagi siis EASi ainus tegevus. Tehku seda hästi ja hoolega, et pärast ei peaks ettevõtjad jälle EASi eksimuste tõttu toetusraha tagasi maksma.

Vastutustundetu laienemine. Olukorras, kus euroraha hulk Eestis väheneb, on topelt vastutustundetu asuda koomaletõmbamise asemel asendustegevust otsima või organisatsiooni laiemaks paisutama. Kogu selle kupatuse ülalpidamine on ju ikkagi maksumaksja õlul, kellel toetustest ja teenustest suuremat kasu ehk polegi.

Näiteks joonistus hiljuti tutvustatud analüüsist välja, et ettevõtjate huvi toetuste vastu on märgatavalt vähenenud. (Kahtlemata on ettevõtja jaoks olulisem kas või saada pangast soodsatel tingimustel laenu.)

Selgus ka, et kui toetused on mõjunud positiivselt ettevõtete müügitulule, töötajate arvule ja tööjõukuludele, siis samas on need mõjutanud negatiivselt ettevõtete lisandväärtust töötaja kohta.

Kuna just tootlikkuse kasv on üks majanduskasvu alus, näitab see, et toetuseta oleksid ettevõtted teinud võib-olla majanduslikult märksa mõttekamaid otsuseid.

Samuti tuli välja, et kõige vähem mõjusad on olnud ekspordi- ja innovatsioonitoetused. Seega taas kaks valdkonda, mis on arengu veduriteks.

Erasektor nõustab. Sellises olukorras ei ole õigustatud hakata rõhuma riikliku nõustamisteenuse olulisusele. Ettevõtjad, kes nõu tahavad, saavad seda oma raha eest ka erasektorilt tellida, või miks mitte ka nende samade spetsialistide käest, kui nad on EASist erasektorisse suundunud ja ettevõtjatena oma tarkust ja kogemusi jagavad.

Kui aga riik peab tõepoolest oluliseks hoida maksumaksja palgal ettevõtlusnõustajaid välismaal, siis on võimalik nende tegevust korraldada näiteks saatkonna kaudu.