Hobi. Matkale end ja rahu otsima

01. august 2014, 00:00

Looduses uitamine pakub lisaks vaimupuhkusele ka mõnusa koormuse, nõudmata seejuures head füüsilist vormi.

“On ka neid matkaselle, kes matkates “otsivad end” ja õpivad iseennast tundma,” ütleb MTÜ Matkaklubi Seiklusjanu matkajuht Janar Pärnik põhjuseks, miks inimesed armastavad metsas ringi uidata.

Käiakse otsimas elamusi-seiklusi ja puhkamas, uusi kohti avastamas, ennast proovile panemas, samuti uusi meeldivaid kaaslasi otsimas, loetleb Pärnik põhjuseid. Elamusterohke matk laseb tema sõnul unustada mured ja naasta koju omamoodi puhanuna.

Lõunamatkade grupijuhi Alar Alaperti arvates on matkamine looduses kasulik tervisele ja annab hea enesetunde, pakkudes võimalust tutvuda erinevate sihtkohtadega.

Eesti saab läbi trampida piirist piirini. Eestis saab Pärniku sõnul matkata 360 kraadi ehk igas suunas. Võib minna, kuhu iganes, mis parasjagu huvi pakub. “Eestis on piisavalt palju ilusat ja metsikut loodust, matkaradasidki jagub,” arvab Pärnik.

Näiteks RMK on avanud kaks – 370 ja 630 kilomeetrit pika – Eestit läbivat tähistatud matkarada, mida on läbitud nii jalgsi kui ka näiteks ratastega. Neile tuleb veel lisa.

Kui aga nõudlikumat ja seiklusjanusemat ­matkaselli enam tavamatkarajad ei rahulda, võib kulgeda ka metsikult ehk mitte kasutades ettekõnnitud radasid. “Mulle isiklikult meeldib ebatasasem maa, näiteks Võrumaa. Kodumaine roheline loodus ja vaated pakuvad silmailu,” soovitab Pärnik.

3000 kilomeetrit uitamisrõõmu. Välismaal matkamise kohta ütles Pärnik, et kohti, kuhu seal minna, on nii palju, et enne läheks päike looja, kui need üles loetud saaks. “Mind on alati tõmmanud kõrged mäed, kõrbed, džungel ja muu sarnane – eestlasele on kõrb, näiteks Sahara, ilmselt kõige ebamaisem loodusnähtus, kuna seda meie maal ei ole. Kindlasti mäed, kas või Euroopa Alpid. Kultuurihuvilisele Aasia ja näiteks Ladina-Ameerika riigid,” loetleb Pärnik.

Alaperti lemmikpaik on aga “paradiisiriik” Uus-Meremaa, kus on ametlikke matkaradu nii palju, et ühe inimese elueast kipub nende läbimiseks väheks jääma.

“Ainuüksi Te Araroa matkarada, mis algab Põhja­saare tipust ja lõppeb Bluffis Lõunasaarel, on 3000 kilomeetrit pikk,” ohkab ta.

Lapsele lühike matk, täiskasvanule pikem. Pärnik ütleb, et vanusepiirangut matkamisega alustamiseks ei ole. “Kui lühikesel lihtsal matkal kannatab laps kandekotiga selga võtta, pole probleemi alla 3–5aastastega paar kilomeetrit läbida,” õpetab ta. Omal jalal saavad pikemate mitmepäevaste matkadega hakkama ka 10aastased lapsed. “Ei pea ju matka väga raskeks ja kiireks ajama, kui lapsed pundis on.”

Pärniku sõnul ei tee paha, kui lapsele varakult  matkatarkusi õpetama hakata ning juba koolis käiv laps omandab vajalikke teadmisi.

“Kui matkamist võtta kui spordiala, siis tegelikult ega vahet ei ole, kas matkab mees või naine,” arvab Pärnik.

Ta teab rääkida, et klubi matkadel kipub naiste ülekaal olema. “Naised tunduvad tihti hakkajamad,” märgib ta.

Parim aeg metsa ronida on kevad. Alaperti arvates võiks matkamine alguse saada aga juba beebi­eas, kus lapsevanemad peavad keskmisest pisut aktiivsemad olema, ning matkama peaks igal aastaajal, sest looduse võlud on talvel näiteks märksa teistsugusemad kui suvel.

Siiski nendib ta, et pikemad matkad kipuvad jääma perioodi, kus valget aega on ööpäevas rohkem.

“Kui rääkida Eestis matkamisest, siis ilmselt kevadest sügiseni, kuigi talvised matkad on ka üha rohkem populaarsust kogumas. Ilmselt on kõige parem enne sitikate-satikate tulekut, kui ei ole liiga palav,” õpetab Pärnik, et kevad on matkaks kõige mõnusam aeg.

Raskused paljastavad sõbrad ja vaenlased. Loodusesse mineku puhul on äärmiselt oluline, ehk isegi kõige olulisem, õige seltskond. “Matkakaaslaste valimine on matka ettevalmistuse juures üks olulisemaid asju. Üks viriseja võib rikkuda kogu matka,” paneb Alapert paika.

Mida keerulisem matk, seda olulisem on tunda oma kaaslasi – kuidas keegi mis olukorras käitub, millised on individuaalsed võimed ja muu sarnane. “Eriti oluline on tunda oma kaaslasi, kui näiteks minnakse tehnilisi tippe vallutama, mis teatud olukordades nõuab head koostööd,” ütleb Pärnik.

Matkakaaslased võiksid olla tema sõnul üksteist toetavad. “Just rasketel momentidel on ühine tegutsemine väga oluline.”

 

Pane tähele

  • Alustamiseks pole palju vaja

1. Varustuse valikul lähtu marsruudist.
Matkates peab varustuse valima eelkõige matkamarsruuti arvestades. Kodumaisel matkarajal võib läbi ajada tenniste ja tavaliste spordiriietega. Samuti ka kuskil välismaal, kui tegu lihtsama lühikese matkaga.

2. Jalats toetagu jalga, kott selga.
Spetsiaalne matkariietus halva ilma ja raskemate tingimuste jaoks maksab palju, hinnad küündivad 1000 euro kanti, kuid kergemates tingimustes ja ilusa ilmaga saab läbi ka täiesti tavaliste riietega. Vale riietus teeb ka ilma halvaks.
Ebatasasemal pinnal matkates võiks jalas olla hüppeliigest toetav matkasaabas. Lisaks läheb kindlasti vaja matkaja kehale sobivat seljakotti ning kamba peale võiks olla ka üks veekindel telk ning matkaköök ja muu sarnane varustus, mis aitaks matkal püsida puhta, kuiva ning toidetuna.
Lihtsama matkajalatsi saab ka alla 100 euro, oleneb muidugi, kas see kõige lihtsam variant parim valik on. Varustus tuleks ikka valida tervist silmas pidades ning rahalisi mööndusi ei maksaks selle koha pealt teha.

3. Aju on musklist tähtsam­.
Matkamisel ei tee hea füüsiline vorm kunagi paha, siiski ei pruugi kahepäevane matk nõuda oluliselt rohkem füüsilist pingutust kui ühepäevane. Kõik oleneb marsruudist, mida läbima minnakse.
Kui matk ei ole keeruline ega esine näiteks suuri kõrguste vahesid, ei olegi hea füüsiline vorm nii oluline. Tihti on olulisemgi matkaselli vaimne vorm.
Tugev tahe edasi minna toetab kehvemat füüsist.

4. Alusta kergemast.
Algajad võiksid proovida järk-järgult raskemaid radasid – näiteks alustada terviseradadest, mida linnade läheduses on mitu. Lihtsa tasase metsaraja läbimiseks pole suurt pingutust vaja, kui seda läbitakse mõistliku tempo, puhkepauside ja kerge kotiga.

Allikas: Janar Pärnik, Alar Alapert

 

Kommentaar

  • Võetakse järjest pikemaid retki ette

Jaak Jansen, RMK loodushoiuosakonna arendusjuht
RMK rajad pakuvad matkajale sedasama, mida kõik sarnastes looduslikes tingimustes olevad rajad – võimalust liikuda.
Lisaks saab nautida looduse ehedust ja leida kauneid vaateid ja isiklikku hinge­pidet, ­eemalduda oma tavapärasest elukeskkonnast ennast vahest isegi proovile pannes, saada uusi kogemusi ja koos lähedastega matkates saada tuge ja tunnustust.
 RMK majandatavatel puhke- ja kaitsealadel on erinevaid looduses liikumise radu umbes 2000 kilomeetrit. Raja populaarsuse tundub sageli määravat tema tuntus ja asukoht. Seetõttu saab väita, et populaarsed on Lahemaa ja Põhja-Kõrvemaa rajad.
Viimasel ajal on populaarsust kogumas olemaolevaid looduses liikumise võimalusi siduvad niinimetatud pikad matkarajad Oandu–Aegviidu–Ikla ja Aegviidu–Ähijärve.
Algajal matkajal tasub aga käituda nagu igal teiselgi matkajal – välja mõelda, mida ta matkalt ootab, otsustada, kui pikka matka ta teha soovib, ning valmistada oma matk põhjalikult ette nii trassi, teelejäävate vaatamisväärsuste kui ka varustuse mõttes. Siis saab minna teele ning naasta rahuloleva ja lõõgastununa.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    31. July 2014, 20:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing