Katk võib sealihatarbimisele aastateks ränga hoobi anda

Suure nakkusohu tõttu tuleb kõik sigade katku nakatunud loomad hävitada, nad tapetakse ning siis kas põletatakse või maetakse. Nagu mitmete sarnaste nakkushaiguste puhul, on siin lisaks tervislikkuse mõõtmele ka majanduslik mõõde – haigus toob väga palju kahju tootjatele, tarbijatele ning riigile tervikuna.

Kõnealusest taudist tööstustele tekkida võivad kahjud võib liigitada neljaks: kõrgemad opereerimiskulud; kaasnevad ekspordipiirangud ning sellest tulenev tululangus; loomade hukkamisest tekkiv vajadus toimingud ümber korraldada; üldine sealiha tarbimise kahanemine.

Praegu veel taud Eestisse jõudnud ei ole, kuid ennetav kaitsetegevus käib. Ettevõttes väljendub see olulises hulgas täiendavas töös, eelkõige inimeste ja transpordi liikumise piirangutes ning desinfitseerimistegevuste märkimisväärses kasvus. Samuti lisanduvad täiendavad analüüsid ja kaitserajatise ehitus. Sõltuvalt ettevõtte suurusest on lisakulu mõõdetav kümnete tuhandete eurodega.

100 000 nuumseale tee kinni. Kui sigade katk jõuab Eestisse, on tõenäoline, et nii Euroopa Liit kui ka osa liikmesriike eraldi kehtestab Eestile sealiha sisseveopiirangud, mis mõjutavad eel­kõige elus loomade liikumist. Samas veetakse Eestist igal aastal elusana välja umbes 100 000 nuumsiga, mis moodustab umbkaudu 20% kohapeal kasvatavatest sigadest. Piirangute korral jäävad need loomad Eestisse.

Importi ei takista aga endiselt miski: need, kes töötavad import-toorainega, jäävad sellega edasi toimetama. Sisuliselt lisandub kohalikule turule järsku väga suur hulk sealiha, millel pole ostjat. Kindlasti väheneb ka lihatoodete eksport, mis on siinsetele tootjatele ülioluline käibeallikas.

Suure tõenäosusega jõuab sigade katk Eestisse metssigade kaudu, kelle liikumist vabas looduses ei ole võimalik takistada. Hullemaks kujuneb olukord siis, kui haigus levib farmi- või kodusigadele ja loomad tuleb hukata. Seakasvatus on pikaajaline ja jätkuv protsess. Tiinestumisest realiseerimiseni kulub ligikaudu üheksa kuud. Näiteks Atrias on farmide tegevus spetsialiseeritud: ühes farmis on emised ja põrsad, teises kasvatame põrsad kesikuteks ning kesikud nuumame tapa­küpseks kolmandas laudas.

Karja taastamine võib võtta üle aasta. Seakasvatusettevõttele on oluline, millised loomad hukatakse, sest sellest oleneb, kui pikaks ajaks tootmine katkeb. Kui õnnetus peaks tabama nuumafarmi, ei ole uusi sigu oodata umbes neli kuud. Kui tegemist on põrsafarmiga, mõjutab tekkiv tootmispaus ka nuumafarme ning kestab üle poole aasta. Kui hävitada tuleb emisekari, taastub seatootmine rohkem kui aasta pärast.

Atria kasvatab umbes 15% Eesti sigadest. Kui oma süsteemist sead kaovad, on küllaltki vähe­tõenäoline, et õnnestub mujalt Eestist asendus leida. Tulemusena pole meil pikka aega anda tööd oma tapamaja töölistele, transportijatele ning paljudele teistele. Tarbijale ei suuda me sel ajal pakkuda kodumaist liha, millel meie äriidee põhineb. Sisuliselt keeraks see ettevõtte töö­korralduse pea peale.

Hoop sealiha tarbimisele. Praegu võib uudiseid sigade katkust kohata meedias iga päev ja palju. Mida lähemale jõuab haigus meie kodule, seda isiklikumaks teema muutub. Kahjuks on paljud nii sealiha kui ka ­uudiste tarbijad emotsionaalsed ja väga pealiskaudsed.

Minu suur hirm on, et uudistesadu mõjutab pikkadeks aastateks negatiivselt sealiha tarbimist. Eestimaalane tarbib praegu umbes 32 kg sealiha ning sealihatooteid aastas. Kui sealiha tarbimine peaks langema tühised 10% ehk 3,2 kilo inimese kohta aastas, kaob ka vajadus umbes 40 000 eestimaise sea järele aastas.

Seepärast palun südamest meediat kogu aeg rõhutada, et sigade katk ei kujuta endast inimestele mingit ohtu.

Kriisi võimalikult mõistlikult lahendamisel sõltub väga palju lihasektori ja ametnikkonna võimest teha koostööd. Paraku on juba praegu tunda, et mõni kohalik tootja püüab olukorda ära kasutada ja viitab näpuga näiteks meile, kes oleme kriisikoldele kõige lähemal.

Siiski ei ole võimalik ühes supipotis keeta eri kõvadusega herneid. Siin tuleb isiklikest ambitsioonidest üle olla. Vähemalt kriisi ajal tuleb kokku hoida.