Soome börs tõmbas pidurit

Möödunud nädalatel avaldasid paljud Soome börsiettevõtted oma esimese poolaasta majandustulemused, mis polnud eriti lootusrikkad. Nii kodumaine ehitusturg kui ka toiduainete turg on tänavu koomale tõmbunud ja see jõuab ka firmade käibe- ning kasuminumbritesse. ­Lisaks mõjutab firmade väljavaateid kesine nõudlus Ida-Euroopas ja lääneriikide pingelised suhted Venemaaga.

Kõige paremini on sel aastal läinud Soome ravimitootjatel ja biotehnoloogiafirmadel. Nendes valdkondades tegutsevaid börsiettevõtteid koondav indeks on tänavu kerkinud 33%. Samal ajal on aga ehitusettevõtteid ja -materjalitootjaid ühendav indeks kukkunud pea viiendiku võrra. Ka tehnoloogiafirmade aktsiate kiire tõus on viimastel kuudel peatunud. Kui neid koondav indeks kasvas aastaga pea kaks korda, siis viimase kuue kuu jooksul on neil ette näidata vaid paariprotsendine edenemine.

Oodatakse tööstusettevõtete kasumlikkuse kasvu. Hoolimata kehvast olukorrast aasta esimestel kuudel, oodatakse, et Soome tööstusettevõtete tulemused tänavu siiski paranevad. Helsingin Sanomate andmetel prognoosib Nordea pank, et Helsingi börsil noteeritud metsatööstus-, metallitööstus- ja kaevandusettevõtete kasumlikkus teises kvartalis paraneb. Samas prognoosib pank tööstussektorile 4%-list käibe kahanemist võrreldes mullu sama ajaga.

Ka Soome statisikaamet on viimastel kuudel väljastanud andmeid, mis annavad lootust, et sealne tööstussektor taastub. Tööstusettevõtete uued tellimused on kasvanud alates tänavu veebruarist ja ettevõtted loodavad sel aastal ka oma investeeringuid suurendama hakata.

Majanduse olukord pole kiita. Sellegipoolest jäävad firmade tulemused tõenäoliselt kesiseks, sest esimeses kvartalis 2,1% kahanenud Soome majandus jääb tõenäoliselt ka aasta kokkuvõttes miinusesse. Hiljuti alandas Soome rahandusministeerium riigi tänavust majandusprognoosi 0,2 protsendile. Aprillikuises ennustuses oodati kasvuks veel 0,4 protsenti.

Kuna eksport moodustab Soome SKPst kolmandiku, siis valitsevad turul praegu ka hirmud, et Vene finantssektori vastu suunatud sanktsioonid annavad ekpordisektorile tugeva löögi. Soome tehnoloogiatööstuse vanemanalüütik Jukka Palokangas prognoosib, et kui olukord ei parane, siis kukub Venamaa osa Soome ekspordis aastaga 5%-le. Möödunud aastal moodustas Venemaa Soome ekspordist 10%.

Kohaliku meedia andmetel on kõige enam hirmul toiduainetööstuse ettevõtted, keda võivad mõjutada Venemaa sanktsioonid lääneriikide vastu. Venemaa moodustab umbes neljandiku Soome toiduekspordist.

Ehitusettevõtetel kehvad kvartalitulemused. Teises kvartalis avaldas mitu ehitusvaldkonnas tegutsevat Soome ettevõtet kehvad majandustulemused, millele järgnes ka aktsiahindade langus. Euroconstructi juunis avaldatud andmetel peaks ehitusturg Soomes tänavu kasvama 0,8% võrra. Kuna uute arendusprojektide arv on võrreldes mulluga vähenenud, siis on see mõju avaldanud ka Soome ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete tulemustele. Nõnda on Soome ehituskontserni YIT Groupi käive tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama ajaga kahanenud 3%, 854,5 miljonile eurole. Ärikasum kukkus samal ajal viiendiku võrra, 61,5 miljonile eurole. Kui esimeses kvartalis kukkus ettevõtte käive lausa 11%, siis teises kvartalis suudeti käivet kasvatada 5%.

“Arvestades keerulist olukorda, mis Soome turul valitseb, olen teise kvartali tulemustega rahul,” kommenteeris tulemusi YIT Groupi tegevjuht Kari Kauniskangas. Ta lisas, et eluaseme seg­mendis kasvas käive Soomes, Baltimaades ning Kesk- ja Ida-Euroopas. Samas tõdes ta, et Venemaal on kasv seisma jäänud.  YIT Groupi aktsia hind on tänavu Helsingi börsil kukkunud veidi üle 26%.

Ka ehitustarvete müügi ja rentimisega tegeleva Ramirendi käive langes tänavu esimesel poolaastal 7,7%, 289,3 miljonile eurole. Samal ajal kukkus kasum enam kui kaks korda, 9,7 miljonile eurole. Ettevõtte juhi Magnus Roseni sõnul on see samuti tingitud kesisest olukorrast kodumaisel ehitusturul ja sellest, et nõudlus teistel turgudel on väga kõikuv. Ramirendi aktsia hind on sel aastal Helsingi börsil langenud 22%.

Inseneriteenuste pakkuja Pöyry käive kukkus teises kvartalis 10,6% ja firma teenis maksueelset kahjumit 3 miljonit eurot, võrreldes 0,5 miljoni eurose kasumiga aasta eest. Aktsia hind on tänavu kukkunud pea 5%.

 

Terasetootjal läheb hästi, kraanatootjal kehvasti

25 ettevõttest koosnev Soome börsiindeks OMX Helsinki 25 on tänavu tõusnud 2,24%. Alates möödunud suvest on indeks tõusnud 22,46%.

Helsinki 25 indeksisse kuuluvad suurimad tõusjad ja langejad sel aastal:Outokumpu +67,10% Toodab roostevabast terasest tarvikuid. Tehased Soomes, Rootsis, Suur­britannias ja USAs.

Orion B +36,88% Ravimite ja diagnostika komplektide tootja.

Fortum +15,03% Tegeleb elektrienergia tootmise, jaotuse ja müümisega.

Elisa +9,76% Telekommunikatsiooniteenuste pakkuja.

Wärtsilä +4,19% Masinatootja ja elektrijaamade ehitaja.

YIT –26,48% Ehituskontsern

Kemira –15,95% Keemiatoodete valmistaja

Stora Enso –9,66% Valmistab paberit, pakkematerjale ja puidutooteid.

TeliaSonera –7,73% Telekommunikatsiooni ettevõte

Konecranes –6,54%  Valmistab kraanasid ja teisi ehitustarbeid

 

Missugune on Helsingi börsi väljavaade?

Alo Vallikivi, LHV Panga maaklertegevuse juhtHelsingi börsiindeks on aasta algusest kerkinud vaid 2%, samas on indeks aastataguse ajaga võrreldes plussis 20%. Indeksile on kindlasti olulist mõju avaldanud Nokia aktsia liikumine, mis on aastaga oma hinna kahekordistanud (aastane hinnatõus 97,49%, tänavune hinnatõus 1,46% – toim.). Microsofti pakkumine mobiilitootmise ülevõtmiseks tuli just augusti lõpus, mis tõi endaga kaasa kiire aktsia hinna tõusu. Loomulikult ei ole Nokia osakaal indeksis enam see mis varem, kuid positiivseid tuuli tõi kõnealune uudis kogu börsile tervikuna.