Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õige aeg raha küsida

    Ajal, kui Euroopas kasvavad poliitilised pinged, otsib USAs raha kohta, kuhu end paigutada.

    Aina edasi rallivad aktsiaturud ning kasvav investorite kindlustunne on erafirmad oma urgudest välja meelitanud ning ettevõtted trügivad üha kiiremas tempos avatud turule raha järele. "Peasüüdlased" selles kõiges on ikka endiselt hästi esinevad aktsiaturud. USA suurim aktsiaindeks oli eelmise nädala lõpu seisuga tõusnud ligi 7% ning sellele eelnenud kahel aastal näidanud kahekohalist tõusunumbrit.
    Lisaks on ka turukõikumised ehk volatiilsus kahanenud. Sellise keskkonna paratamatu tagajärg on turuosaliste kasvav kindlustunne. Just see kindlustunne on meelitanud hulga ettevõtteid muutma kauplemise enda aktsiatega avalikuks ehk minema börsile. Ja loogiline on, sest kes tahab raha kaasata ajal, kui valitseb ebakindlus ning investorid hoiavad küünte ning hammastega oma rahakotist kinni.
    Kui on head ajad, siis on investorid valmis maksma kõrgemate kordajate eest kui halval ajal. Selle tulemusel on börsilt lisakapitali otsivate ettevõtete arv ja nende kaasatavad summad maailma peamistel aktsiaturgudel aastases võrdluses kordades tõusnud. Näiteks juuli viimasel nädalal koos paari päevaga augustis nähti Ühendriikide aktsiaturgudel kõige rohkem uusi IPOsid (esmane avalik aktsiaemissioon) pärast 2000. aastat, kui netimulliajastu oli oma haripunktis.
    Rekordid purunevad
    Wall Street Journali andmeil läks läinud nädalal USAs börsile 25 firmat, mis on märkimisväärne number, kuna aasta senine rekord pärines viiendast nädalast, kui avalikuks sai 12 ettevõtet. Keskmiselt on USAs börsifirmaks saanud umbes 5-6 ettevõtet nädalas.
    Enamasti on tegu väiksemate rahakaasamistega, mis jäävad mahult alla 100 miljoni dollari, ning mis pakuvad huvi eelkõige teatud sektoritele spetsialiseerunud investoritele nagu näiteks biotehnoloogia. Kuid on ka suuremaid nimesid nagu kaameratootja GoPro, kiirtoidu restoranikett El Pollo Loco ja General Electricu finantsharu Synchrony Financial.
    IPO turg on hetkel kahtlemata kuum. Seda näitab ka IPO-eelsetesse idufirmadesse tehtavate riskikapitali investeeringud, mis on tõusnud taas netimulliajastu tippu. Kui 2000. aastal tehti n-ö hilise arenguetapi investeeringuid 28,4 miljardi dollari ja möödunud aastal 19,6 miljardi dollari väärtuses, siis selle aasta esimese kuue kuuga küündis number juba 15,6 miljardini. Investorid, kes on seda kuuma turgu osanud ära kasutada, on teeninud väga kenasti.
    Sel aastal USAs börsile tulnud 10 kõige edukamat aktsiat on näidanud tootlusi vahemikus 60-160%. Kui turg alt ära ei kuku, siis pole põhjust arvata, et investorite optimism järsku haihtuks. Küll aga on USA turud juba näidanud valmidust korrektsiooniks, mis muudab IPOdesse investeerimise riskantsemaks.
    KOMMENTAAR:
    Eestis vaikelu
    Allan Marnot, Swedbank Markets
    Eesti turul on seni olnud ainult üksikuid märke ettevõtetest, mis sooviksid avaliku pakkumisega raha kaasata. Probleeme on ilmselt mitmeid nii pakkumise kui nõudluse poolel. Esiteks on ambitsioonikaid laienejaid vähe. Laienemisplaanidega ettevõtjate esimene valik on kaaluda, kas seda on võimalik rahastada laenukapitaliga, kuna viimastel aastatel on laene pigem tagasi makstud ja pangad on omalt poolt jälle valmis mõistlikke äriplaane toetama. Järgmiseks eelistuseks pigem riskikapitali (private equity) kaasamine, kuna sellisel juhul on äriplaan vaja "maha müüa" 1-2'le uute äride rahastamisele septsialiseerunud fondijuhile. IPO on selgelt viimane valik ja tuleb kaalumisele juhul kui äriplaan (eeldatav kasv) keskmisest agressiivsem ja lisaks vajadus saada ka avalikkuse tähelepanu.
    Nõudluse poolel on meie hinnangul eraisikute valmisolek investeerimiseks ehk kõige positiivsem, kuid nii kodumaiste kui rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite valmisoleks kaaluda otseinvesteeringuid regiooni on pigem vähenenud.
    Enim oodatud IPOd sel aastal
    AlibabaN-ö Hiina Amazon.com on aastate enim oodatud IPO ning tõenäoliselt saab olema maailma üks kõigi aegade suurimaid. Kuigi firmat võrreldakse Amazoniga, siis Alibaba käive on Amazoni omast pea kaks korda suurem.
    Firmast 24% kuulub Yahoole ning 37% Jaapani telekomile Softbank, kes mõlemad võivad saadava rahaga teha börside jaoks väga olulisi samme. Softbank on väidetavalt sihiks võtnud Vodafone Groupi ülevõtmise.
    DropboxPilvetehnoloogial baseeruv ja tavatarbijatele suunatud jagamisteenus on üle maailma menukas. Apple üritas 2009. aastal Dropboxi osta vähem kui miljardi dollari eest, kuid nüüd on firma hinnatud umbes 10 miljardile dollarile.
    SquareSquare on mobiilimaksete üks kuumimaid nimesid. Nende seade ühildub iPhone'i, Androidi või iPadiga ning lubab kaupmeestel kaardimakseid võtta vastu igal pool, kus on mobiilne internet. Square'i börsiletulek 2014. aastal pole väga kindel, kuna aasta alguses otsustas firma IPO määramata ajaks edasi lükata. Sellele vaatamata on tegu ühe kuumima mitte börsil oleva firmaga.
    SpotifySpotify kaasas eelmise aasta lõpus raha, mis andis Rootsi firmale 4 miljardi dollarilise turuväärtuse. Nende kange konkurent Pandora turuväärtus on 5,5 miljardit, kuid Pandora on olnud börsil juba 2011. aasta kevadest. Muusikatööstus on praegu dramaatilisi muutusi läbi tegemas ning Spotify on nende muutuste esirinnas.
    Virgin AmericaLäinud nädalal kirjutas Financial Times, et San Francisco firma on valmis börsile liikuma, kuid aktsia hinda ja pakkumisvahemikku pole veel paika pandud. Firmas omab 49% osalust Richard Bransoni juhitav Virgin Group, kuid neile kuulub vaid 25% hääleõiguslikest aktsiatest.
    Airbnb
    Firma on võitlemas hotellituruga ning toonud kaasa palju juriidilist ja meediakära. Viimase rahastamisvooruga hinnati firma väärtuseks 10 miljardit dollarit ning siseallikate väitel on firma võtnud sihiks börsile mineku.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Harry Tuul
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.