On õige aeg raha küsida

Aina edasi rallivad aktsiaturud ning kasvav investorite kindlustunne on erafirmad oma urgudest välja meelitanud ning ettevõtted trügivad üha kiiremas tempos avatud turule raha järele. “Peasüüdlane” selles kõiges on ikka endiselt hästi esinevad aktsiaturud. USA suurim aktsiaindeks oli eelmise nädala lõpuks tõusnud ligi 7% ning sellele eelnenud kahel aastal näidanud kahekohalist tõusunumbrit. Lisaks on ka turgude kõikumine ehk volatiilsus kahanenud. Sellise keskkonna paratamatu tagajärg on turuosaliste kasvav kindlustunne.

Just see kindlustunne on meelitanud hulga ettevõtteid muutma kauplemine oma aktsiatega avalikuks ehk minema börsile. Ja loogiline on, sest kes tahab raha kaasata ajal, kui valitseb ebakindlus ning investorid hoiavad küünte ning hammastega oma rahakotist kinni. Kui on head ajad, siis on investorid valmis maksma rohkem.

Selle tulemusel on börsilt lisakapitali otsivate ettevõtete arv ja nende kaasatavad summad maailma peamistel aktsiaturgudel aastases võrdluses mitu korda tõusnud. Näiteks juuli viimasel nädalal koos paari päevaga augustis nähti USA aktsiaturgudel kõige rohkem uusi IPOsid (esmane avalik aktsiaemissioon) pärast 2000. aastat, kui internetimulli ajastu oli haripunktis.

Enamasti nišifirmad. Wall Street Journali andmeil läks läinud nädalal USAs börsile 25 firmat, mis on märkimisväärne number, sest aasta senine rekord pärines viiendast nädalast, kui avalikuks sai 12 ettevõtet. Keskmiselt on USAs börsifirmaks saanud umbes 5–6 ettevõtet nädalas.

Enamasti on tegu väiksemate rahakaasamistega, mis jäävad mahult alla 100 miljoni dollari ning mis pakuvad huvi eelkõige mingile sektorile spetsialiseerunud investoritele, näiteks bio­tehnoloogiale. Kuid on ka suuremaid nimesid, nagu kaameratootja GoPro, kiirtoidu restoranide kett El Pollo Loco ja General Electricu finantsharu Synchrony Financial. Loo kõrval on nime­kiri sel aastal kõige enam oodatud IPOdest.

Riske siiski on. IPO-turg on praegu kuum. Seda näitab ka IPO-eelsetesse idufirmadesse tehtavad riskikapitali investeeringud, mis on tõusnud taas netimulliajastu tipu tasemele. Kui 2000. aastal tehti n-ö hilise arenguetapi investeeringuid 28,4 miljardi dollari ja möödunud aastal 19,6 miljardi dollari väärtuses, siis selle aasta esimese kuue kuuga küündis number juba 15,6 miljardile. Investorid, kes on seda kuuma turgu osanud ära kasutada, on teeninud kenasti. Sel aastal USAs börsile tulnud kümme kõige edukamat aktsiat on näidanud tootlust vahemikus 60–160%. Kui turg alt ära ei kuku, siis pole põhjust arvata, et investorite optimism järsku haihtuks. Küll aga on USA turud juba näidanud korrektsioonivalmidust, mis muudab IPOdesse investeerimise riskantsemaks.

 

Enim oodatud IPOd sel aastal

Alibaba. N-ö Hiina Amazon.com on aastate enim oodatud IPO ning tõenäoliselt saab olema maailma üks kõigi aegade suuremaid. Kuigi firmat võrreldakse Amazoniga, siis Alibaba käive on Amazoni omast pea kaks korda suurem.Firmast 24% kuulub Yahoo!-le ning 37% Jaapani telekomile Softbank. Mõlemad võivad saadava rahaga teha börside jaoks väga olulisi samme. Softbank on väidetavalt sihiks võtnud Vodafone Groupi ülevõtmise.

Dropbox. Pilvetehnoloogial baseeruv ja tavatarbijatele suunatud jagamisteenus on üle maailma menukas. Apple üritas 2009. aastal Dropboxi osta vähem kui miljardi dollari eest, kuid nüüd on firma hinnatud umbes 10 miljardile dollarile.

Square. Square on mobiilimaksete üks kuumemaid nimesid. Nende seade ühildub iPhone’i, Androidi ja iPadiga ning lubab kaupmeestel kaardimakseid võtta vastu igal pool, kus on mobiilne internet. Square’i börsiletulek 2014. aastal pole väga kindel, sest aasta alguses otsustas firma IPO määramata ajaks edasi lükata. Sellele vaatamata on tegu ühe kuumema börsil mitte oleva firmaga.

Spotify. Spotify kaasas eelmise aasta lõpus raha, mis andis Rootsi firmale 4 miljardi dollarilise turuväärtuse. Nende kange konkurendi Pandora turuväärtus on 5,5 miljardit, kuid Pandora on olnud börsil juba 2011. aasta kevadest. Muusikatööstuses on praegu dramaatilised muutused ning Spotify on nende muutuste esirinnas.

Virgin America. Läinud nädalal kirjutas Financial Times, et San Francisco firma on valmis börsile liikuma, kuid aktsia hinda ja pakkumisvahemikku pole veel paika pandud. Firmas on 49% osalus Richard Bransoni Virgin Groupil, kuid neile kuulub vaid 25% hääleõiguslikest aktsiatest.

Airbnb. Firma on võitlemas hotellituruga ning toonud kaasa palju juriidilist ja meediakära. Viimase rahastamisvooruga hinnati firma väärtuseks 10 miljardit dollarit. Siseinfo järgi on võetud sihiks börsile minna.

 

Eestis vaikelu

Allan Marnot, Swedbank MarketsEesti turul on seni olnud üksikuid märke ettevõtetest, mis sooviksid avaliku pakkumisega raha kaasata. Probleeme on ilmselt nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Esiteks on ambitsioonikaid laienejaid vähe. Laienemisplaanidega ettevõtjate esimene valik on kaaluda, kas seda on võimalik rahastada laenukapitaliga, sest viimastel aastatel on laene pigem tagasi makstud ja pangad on valmis jälle mõistlikke äriplaane toetama. Järgmine eelistus on pigem riskikapitali (private equity) kaasamine, sest sellisel juhul on äriplaan vaja “maha müüa” 1–2-le uute äride rahastamisele septsialiseerunud fondijuhile. IPO on selgelt viimane valik ja tuleb kaalumisele, kui äriplaan (eeldatav kasv) on keskmisest agressiivsem ja lisaks vajadus saada ka avalikkuse tähelepanu.Nõudluse poolel on meie hinnangul eraisikute valmisolek ehk kõige positiivsem, kuid nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite valmisolek regiooni otseinvesteeringuid teha on pigem vähenenud.