Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Pöörane rännak lõunamerel
Kui laevnikud leiavad hai kõhust kirja kadunud kapten Grantilt, paneb laevaomanik lord Glenarvan leiust lehte kuulutuse. Nii algab homme Tallinna Lennusadamas etenduva “Kapten Granti laste” tegevustik.
“Kapteni lapsed näevad lehekuulutust ja paluvad minu abi, et minna oma isa otsima. Kuigi äsja abiellunud Glenarvan on suundumas oma laevaga Duncan pulmareisile, otsustab ta koos leedi Glenarvaniga lastele vastu tulla ja sõita lõunapoolkerale, sest just sinna juhatab leitud kiri,” räägib jõuka lordina üles astuv Anti Kobin, mis edasi saab.
Lavastuse keskmes inimlikkus. Lavastaja Vahur Kellerit köidavad loo geograafiline mastaapsus – poole aastaga tehakse ring ümber maakera – ning dramatiseeringu aluseks oleva Jules Verne’i romaani romantistlikud ja humanistlikud ideed.
“Mulle tundub aeg-ajalt, et tänapäeva ühiskond on keskendunud natuke liigselt egole ja individualismile. Teisest hoolitakse nii palju, kui see endale kasulik või hea on. See domineerib kuidagi. Normaalsed inimestevahelised suhted on küll kõik taustal olemas, aga vähemalt see virr-varr, mis tuleb läbi meedia, kultiveerib seda, et kõik on isiksused,” arutles lavastaja.
“Selle taustal oleks ilus rõhutada neid nii-öelda ajast ja arust humanismi väärtusi, kus on küll jah inimene oluline, aga mitte egotsentrilises mõttes, vaid üldisemalt inimsuse ideele ja teistele inimestele pühendumise mõttes. See on väga ilus mõte. Kõigil on ju pärast selle võrra parem elada,” rääkis Keller.
Õigelt teelt eksimine. “Alguses tundub, et kõik on imelihtne, reisime mööda maailma ringi,” jutustas Kobin loo arengust. “Kapten Granti kiri on aga poolik, sest merevesi on osa sõnu rikkunud,” sõnas ta. Seetõttu tuleb tegelastel endil hakata poolikutele sõnadele tähendusi andma, mis alati just ei õnnestu. “Ühel hetkel oleme väga suurel eksimise teel. Meid aitab edasi minna usk, et kui see kiri saadeti, peavad nad kuskil olema.”
Suur Tõll uues rollis. Näitleja sõnul on loo keskmes muidugi lapsed, samas on peategelasteks terve seitsmeliikmeline grupp, kes seikluste keerises on.
Kõik laeval reisimise stseenid etendatakse kai ääres seisva Suure Tõllu pardal. Tegevused kaipealsel toovad tegelased jällegi suuremasse plaani, nii tekib etendusse mitu visuaalset tasandit, millega Keller rahul on. Lavastaja kiidab kunstnik Jaanus Laagrikülli kaipealsele ehitatud kaldpindade eest ja helilooja Liina Kullerkuppu suure ja filmiliku muusika eest.
Anti Kobin resümeerib tüki oma tegelase seisukohast nii: “See on mehistumise ja suurte katsumuste ring. Lõpus ma ütlen oma naisele, et nüüd, kui ma olen tervele maailmale tiiru peale teinud, tean ma, et armastan sind.”
Seiklus
“Kapten Granti lapsed”
Autor: Jules VerneLavastaja: Vahur KellerOsades: Lisa Marie Silbaum või Teele Kaljuvee-O’Brock, Keijo-Johann Norden või Märten Männiste, Anti Kobin, Lee Trei, Andres Roosileht jtEsietendus: 9.08 Meremuuseumi Lennusadamas jäämurdja Suur Tõll pardal.Piletid: 20 eurot