DSV Traspordi unistuste plaan sel aastal ei täitu

Urve Vilk, Tanel Raig 11. august 2014, 13:13

Ehkki Eesti suuremaid ekspedeerijaid DSV Transport kasvatab käivet majanduse langusest hoolimata, selleks aastaks seatud unistuste plaan ei tätitu.

ASi DSV Transport juhataja Jaan Lepp ütles, et eelmise aasta lõpus tehtud unistuste plaan nägi tänavuseks aastaks ette 8%-list kasvu. Esimese poolaasta järel peab aga leppima 3%-lise kasvuga. Erilist paranemislootust Eesti majandusele, mis tooks kaasa ka mahtude hüppelise kasvu ekspedeerimisäris, ei näe Lepp ka aasta teises pooles, kirjutab 12. augusti Äripäev logistika rubriigis.

Kuidas läks esimene poolaasta DSV Transpordi jaoks?

Kehvemini kui ootasime. Oluliselt rahulikumalt kui planeerisime.

Kui palju kasvu planeerisite?

Unistuste plaani tegime eelmise aasta lõpus ja see nägi ette 8% kasvu. Tänases olukorras peame leppima 3% kasvuga. See on umbes miljon eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Täna võime kindlalt öelda, et olime plaanide tegemisel liiga optimistlikud. Lootsime mitmele asjale, mida tegelikult ei juhtunud.

Millele te lootsite?

Kõigepealt lootsime, et Euroopa ja Skandinaavia majandus toibub kiiremini. Juhtus vastupidi. Kindlasti ei teinud me oma prognoose selle pealt, et Eestis on esimese kvartali majandus negatiivne. Kindlasti ei teinud me prognoose selle pealt, et geopoliitiline situatsioon slaavi keeli kõnelevates riikides muutub dramaatiliselt.

Ise hindame olukorda siiski positiivselt, et suutsime tänases olukorras ikkagi kasvada.

Kas nõudluse vähenemine on ka teenuse hindu mõjutanud?

Kindlasti on mõjutanud. Käib väga kõva konkurents kõigi kaubavoogude pärast. Konkurents on üks viimaste aastate kõvemaid ja kliendile see väljendub hindade languses.

Kui palju on hinnad langenud?

See on väga erinev. Drastiline piirkond on Ukraina. Nad devalveerisid oma valuuta ja kohe ekspordi ja impordi hinnad muutusid drastiliselt.

Nõudluse vähenedes on turul ressurssi üle jäänud ja hinnaliikumised on ühesuunalised - järjest kliendisõbralikumad. Kohati on aga hinnad juba väga kummalised. Kui Tallinnast Riiga maksab taksosõit 220-230 eurot, siis 24 tonni (täiskoorma) kauba viimine Riiga on täna ainult 190 eurot, olukorras, kus mõistlikud otsesed kulud on 250 eurot. See on veidi ebanormaalne olukord. Kliendid on ilmselt rõõmsad, kuid tootmisharule tervikuna see kindlasti hästi ei mõju.

Kas nõudluse vähenemine  jätkus ka II kvartalis?
Kindlasti jätkus. Nõudluse vähenemisega lähiaegadel peaks kõik arvestama.

Seega ei olnud Eesti esimese kvartali majanduslangus juhus ja langus süveneb?

Ei taha seda välja öelda, kuid tundub, et nii on. Mina ei näe küll, et see lähiajal keeraks paremuse poole. Võtame kasvõi Rootsi majanduse, mille kohta lugesin, et teise kvartali kasvu ennustus on null. Soome majandus on niigi languses.

DSV Transpordi palgakulud on kasvanud 5-6% aastas. Kas palgakulu kasv püsib stabiilsena?

Jah, oleme läbi mitme aasta hoidnud sellist taset.

Seega jääb palgakasv teil tänavu 5-6% juurde?

Pigem arvan, et jääb väiksemaks, kuna mahud ju langevad.

Mis lähiaastatel mõjutab ekspedeerimisäri?

Kõige suurem muutus on meretranspordis väävlidirektiivi jõustumine. Keegi ei tea, mis päris juhtub, aga arvan, et mõned põhimõtted senises logistikas lööb see segamini. Täna ei ole ükski laevafirma oma uusi hinnanumbreid veel välja öelnud - kõik alles planeerivad ja mõtlevad - kas minnakse uue kütuse peale, kas ehitatakse laevad ringi või saadetakse laevad üldse mujale. Uued hinnad  Rootsi,  Soome, Taani,  Saksa  ja Inglismaa liinidel saab olema kõigile väga suur väljakutse.
Teine lähiaegade suurim mure on, kuidas vähenevate kasumimarginaalidega efektiivsemalt majandada, et ellu jääda. Trend on, et  kasumimarginaal tuleb iga aasta natuke alla ja seetõttu pead olema efektiivsem, et hakkama saada. Küsimus on, kuidas jätkuvalt muutuda efektiivsemaks?

Kus on efektiivsus peidus, kus toimub raiskamine?

Igal pool natuke. Kui võtta meie kontor ja mitu saadetist suudab inimene opereerida ning kui palju suudetakse Taani kontoris, siis on endiselt väga suur vahe sees. Eestis korraldab DSV ühe kontoritöötaja kohta keskmiselt 200 saadetise liikumist kuus. Kolleegidel Skandinaaviast on see number 250-260 - ruumi efektiivsuse suurendamiseks on küll ja veel.

Mida nad Taanis teisti teevad, et suudavad rohkem?

Eks seal on rida ajaloolisi ja kultuurilisi erinevusi, mida kohe üheselt üle võtta pole võimalik.

Soovite endiselt sellel aastal 8% kasvada?

Jah, aga seda on juba üliraske täita, kui midagi enneolematut ei juhtu. Aga ma olen rahul, et oleme endiselt kasvutrendis. Ka 3% kasvada on meie suuruse juures hea.

Kus peamiselt oodatud kasvust puudu jäi?

Ei realiseerunud Venemaa transiidiga seotud projektid. Venemaa majandusel läheb palju raskemini kui nad ise ametlikult teatavad. Neid projekte, mis Venemaa partnerite poolt oli plaanitud, lihtsalt ei tulnud, kuna tarbimist ei olnud Venemaal nii palju.

ÜKS KÜSIMUS

Kui palju kasvasid teie ettevõtte mahud esimesel poolaastal?

Andres Matkur, AS ACE Logistics Estonia juhatuse liige

Käesoleva aasta kasvuprognoosi oleme teinud konservatiivse -  5% . Loodame lennutranspordi olukorra mõningast stabiliseerumist ja jätkuvat turu keskmisest kiiremat arengut maanteetranspordis. Ladustamise ja tollivormistuse osas oleme plaanides tagasihoidlikud ja eeldame sarnast tulemust võrreldes varasema aastaga. Esimene poolaasta on möödunud suures osas vastavalt plaanitule, teenistuse kasv +4% võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.

Harri Rästas, AS CF&S Estonia tegevjuht

Esimesel poolaastal oli kasv, kuid natuke alla ootusi (täpseid protsente ei soovi avaldada). Üheks põhjuseks oli kindlasti CF&Sile ebamugav konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, mis paneb surve alla meie tegevuse CIS riikide turul.

Janek Saareoks, AS Schenker tegevjuht

Omanik ootab alati kasvu ja eriti kasumi kasvu, seega meie prognoos peab alati kasvu ette nägema. Plaanisime kasvu 10% lähedale ja oleme seda ka peamistes sektorites saavutanud. Kuid klient on täna väga hinnaablas ja otsitakse kõige odavamaid lahendusi. Lendamine on täna luksus.

PANE TÄHELE

Ekspedeerimisäri lähitulevikus:

  • Veomahud ei kasva, kuid surve kulude kasvule jätkub - tuleb leida võimalusi muutuda efektiivsemaks, et majandada vähenevate kasumimarginaalidega.
  • Laevakütustele kehtestatav väävlidirektiiv - keegi ei tea veel mis juhtub, kuid senised põhimõtted logistikas muutuvad.
  • Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt.
  • Riikide piirangud transiitliiklusele läbi nende territooriumi.
  • Globaliseerumine - kuidas ja kuhu paigutatakse tootmistegevus ja kas Eestil õnnestub logistilise asukohana atraktiivsust kasvatada, tänane trend näitab, et peagi tekib majanduslik argument tootmine Eestist välja kolida.

Allikas: ekspedeerimisettevõtted

Täispikki intervjuusid nelja suue ekspedeerimisifrma juhiga loe septembri infolehest Transport ja Logistika.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. August 2014, 13:14
Otsi:

Ava täpsem otsing