Euroopa börsid majandussõja tõttu languses

12. august 2014, 00:00

Lääneriikide ja Venemaa majandussõda on Euroopa suurimad börsid juulikuu algusest langema pannud. Olukorda ähvardab halvendada Venemaa toiduimpordi keeld Euroopast. Ükski osapool ei saa sanktsioonide kehtestamisest kasu. Võitjana võib olukorrast välja tulla aga Brasiilia, kelle poole Venemaa on toidudefitsiidi kartuses oma tühjad pihud pööranud.

Brasiilia on suurim kana- ja veiseliha eksportija maailmas. Juba praegu impordib Venemaa suure osa lihast just Brasiiliast. Lihaeksportijatele tõotavad sanktsioonid kasu tuua ning investorid ostsid pärast Venemaa samme toidueksportijate Minerva ja Brasil Foodsi aktsiaid.

Venemaad ähvardab siseriiklik defitsiit, sest suur osa toidust imporditi just sanktsioniseeritavatest riikidest. “Sisetarbimine ületab tootmise paljude keelustatud toiduainete puhul, seega ei suuda venelased defitsiiti siseriikliku tootmisega katta,” ütles investeerimispanga Schroders arenevate turgude strateeg Craig Botham väljaandele Forbes.

See sunnib Venemaad otsima alternatiive. ­Venemaa majandusminister Nikolai Fjodorov ütles neljapäeval, et riik pöördub just Brasiilia ja Uus-Meremaa poole, et oma toidunõudlust rahuldada.

Euroopa võibki turust ilma jääda. Toiduainete impordi keelustamine oli järsk ja otsekohene, samas võtab Venemaal alternatiivsete ressursside hankimine aega. Brasiilia ettevõtted pole olukorraks valmistunud ega suuda praegu piisavalt toota, et Venemaa nõudlust rahuldada.

Samas annab sanktsioonide periood Brasiilia toiduainetööstusele võimaluse haugata suur osa Venemaa turust rivaalide käest ära. See omakorda vähendaks tulevikus Euroopa toiduainetööstuse tulusid Venemaal. Brasiilia suurimat veise­lihaeksportijate hulka kuuluvad  näiteks BRF, ­Minerva ja JBS.

Juulikuu algusest on Brasiilia suurim aktsia­indeks Bovsepa tõusnud 4,52 protsenti. Analüütikute sõnul võib tõus kiireneda, kui Brasiilia toiduainetööstus eksporti ning tulusid suurendab.

Kõige rohkem on majandussõjas kaotanud viimastel nädalatel aga Venemaa börs ise. Juuli algusest on Venemaa börsiindeks Micex langenud 7,64 protsenti. Veel juunikuus oli venelaste börsi tootlus üks paremaid maailmas. 24. juunil saavutatud tipptasemest on Micex langenud aga ligi 10 protsenti.

Sanktsioonide eskaleerumisel oleks veelgi hullemad tagajärjed. Investorite suurimaks mureks on küsimus, kas sanktsioonide kehtestamine jõuab embargodeni nafta- ja gaasimüügis. Sellisel juhul saaks tugevalt kannatada Euroopa, kus hinnad tõuseks taevasse, ning Venemaa, kelle suurim tuluallikas kukuks kokku.

“Kumbki pool ei saa lasta asjadel nii kaugele minna, samas on poliitikud näidanud, et alati ei tehta majanduslikult ratsionaalseid otsuseid. Putini viimane samm iseloomustas seda tõdemust,” ütlesid Schrodersi ökonomistid.

Saksa aktsiatele on sanktsioonid halvasti mõjunud. Saksamaa on Venemaa üks suuremaid kaubanduspartnereid ning sealsed juhtivad börsifirmad sõltuvad suuresti venelaste energiast.

Lisaks kehv majanduskasv. Saksamaa aktsiaindeks DAX on juulikuu algusest langenud juba 7,78 protsenti ning on 20. juuni kõrgpunktist ligi 9 protsenti madalamal. Olukorras on süüdi ka oodatust halvemad majandustulemused.

Sakslaste majanduskasv on aeglustumas ning tulemused olid teises kvartalis kehvad. Näiteks langesid tööstustoodangu tellimused 3,2 protsenti, mis on sakslaste jaoks suurim langus kolme aasta jooksul.

Investorid kardavad Saksa börside edasist langust, sest Euroopa ei suuda Venemaaga tõenäoliselt kokkuleppele jõuda ning märke majandustulemuste paranemisest ei ole.

Prantsusmaa majanduse taastumine on teistest euroala riikidest viimasel kolmel kvartalil maha jäämas ning kohalik aktsiaindeks CAC 40 on juulikuu algusest langenud 6,31 protsenti. Prantsusmaa suurfirmade juhid süüdistavad olukorras valitsuse järjepidamatu poliitika viljelemist, mis tekitab investorite seas ebakindlust. Samuti on sanktsioonid mõjutanud ka Prantsusmaa majandust. Prantsusmaa president Fran?ois Hollande tõstis pärast võimuletulekut makse ning suurendas valitsuse kulutusi. Nüüd tahab ta aga makse langetada, et soodustada ettevõtlust ning töökohtade loomist. See on tekitanud ka parteisiseselt tugevat vastuseisu ning valitsuse populaarsus on alla käimas.

“Prantsusmaa majanduskasv on olnud pettumus ja valitsuse tegevus pole konkreetne,” ütles Londoni investeerimisfirma RMG Wealth Management investeeringute juht Stewart Richardson Bloombergile. Richardsoni sõnul ei tehta piisavalt reforme ning valitsuse populaarsus on vähenenud, mis paneb investoreid Prantsusmaa suhtes muretsema. Olukorda peegeldavad tema sõnul hästi ka aktsiaturud.

Hollande loodab maksude langetamisega oma presidendikohast kinni hoida ning valitsuse populaarsust suurendada.

Paremini läheb aga Suurbritannial, kelle majanduse taastumine on varjutamas sanktsioonide mõju. Brittide majandus on nüüd suurem kui enne finantskriisi algust ning riigi suurim aktsia­indeks FTSE 100 on langenud juulikuu algusest tagasihoidlikud 2,83 protsenti.

Eelmise nädala kolmapäeval teatas Euroopa keskpank pärast intressinõupidamist, et jätab oma poliitika vaatamata pingetele Euroopas muutmata. Samas tõdes keskpanga juht Mario Draghi, et aeglasema majanduskasvu riskid on Euroopas selgelt kasvanud. “Raske on määratleda, mis valikud on tulevikus, eriti kui konflikt ägeneb.”

Samas on keskpangas üksmeel, et olukorra halvenedes on Euroopa Keskpank valmis käiku laskma veel täiendavaid tugimeetmeid. Intressimäärade tõusu euroalas niipea oodata ei ole, sõltumata sellest, mida teevad USA või Suurbritannia keskpank.

Mõnevõrra paremini läheb Aasias, kus ­Hiina suurim aktsiaindeks Shanghai Composite on juulikuu algusest tõusnud 9,96 protsenti. Peamised tõusu põhjusted olid spekulatsioonid rahapoliitika lõdvendamisest, valitsuse kulutuste suurenemine ning töötleva tööstuse kasv.

Selleaastane majanduse jahenemine Hiinas sundis peaminister Li Keqiangi võtma kasutusele stimuleerimismeetodid, millega suurendati kulutusi raudteele, vähendati võlausaldajate reservinõudeid ning alandati makse. Tänu sellele kiirenes teises kvartalis ka majanduskasv, jõudes 7,5 protsendile. Hongkongi aktsiaindeks Hang Seng on tõusnud juulikuu algusest 4,66 protsenti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. August 2014, 19:25
Otsi:

Ava täpsem otsing