• Jaga lugu:

    Julgeolekuta jääb lühiajaliseks ükskõik kui kasumlik äri

    EL ja teised demokraatlikud riigid kehtestasid Venemaale sanktsioonid seetõttu, et kuidagigi reaalset survet avaldada, sest poliitilised ja diplomaatilised sammud ei ole tulemusi andnud. Peaeesmärk on julgeoleku tagamine kõigile Euroopas, kuid viimaste kuude Venemaa tegevuse tõttu on julgeolekukeskkond muutunud. Ükskõik kui tulus äri võib jääda lühiajaliseks, kui  julgeolekukeskkonna stabiilsus pole tagatud.

    Venemaa ametlik ajakirjandus rõõmustab, et piisas Venemaal teha lääneriikide suunas vaid üks samm ehk loobuda põllumajandustoodete ostmisest, kui kogu lääneriikide fookus nihkus kiiresti põhiprobleemilt ehk Venemaa käitumiselt Ukrainas sellele, kes millist kahju võib saada, kui Venemaale enam müüa ei saa.
    Riik abistab. Loomulikult peavad vastutustundlikud riigid püüdma solidaarsusest lähtudes abistada oma ettevõtteid, keda tabab piirangute põhiraskus.
    Julgeolekuolukorra parandamiseks läbielatavaid raskusi peaksid ühiskonnad kandma solidaarselt, et need ei jääks täies mahus vaid mõne ettevõtte ja tootja õlgadele.
    See kõik ei tohi muuta aga põhifookust. Oli ju ka selge, et kui Venemaa-vastased sanktsioonid kehtestati, siis esimese hooga teeb Venemaa midagi vastu ja võib omapoolset piiranguteringi veelgi laiendada. Eriti kui näeb, et see võimaldab kiiresti teraviku põhiprobleemilt ära juhtida.
    Kui ELi ja teiste riikide sanktsioonid puudutavad ­Venemaal ennekõike oligarhe ja poliitilisele juhtkonnale lähedalseisjaid, siis Venemaa vastusamm puudutab otseselt lihtsaid venelasi ning põllumehi ja põllumajandustootjaid. Sellega näitab Venemaa, et ei hooli Ukrainast, Euroopa ja kogu demokraatliku maailma avalikust arvamusest, oma tarbijatest ega muidugi ka mitte muude riikide põllumeestest ja tootjatest.
    Uus ebanormaalsus. Piirangud ja sanktsioonid on ebanormaalsus. Keegi neid ei taha. Samas võib igaüks ise ette kujutada, et tegemist on väga tõsise olukorraga, kui kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki olid valmis Venemaa suhtes piiranguid kehtestama. Sest rohkem midagi muud ei jäänud üle. Kõiki neid riike nii Euroopas kui ka mujalgi on kannustanud mure Euroopa julgeoleku pärast.
    Olukord, kuhu demokraatlik maailm praeguseks suhetes Venemaaga on jõudnud, pole olnud meie valik. Selle valiku tegi Venemaa, võttes ära Krimmi, mahitades sõda Ida-Ukrainas ja ohustades kogu Euroopa julgeolekut.  Ja me soovime, et Venemaa oma valikut muudaks, sest liiga paljud on juba kannatanud ja elu kaotanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.