Balti börsid on naabritele lukus

Soome ärileht Kauppalehti kaebab, et ligipääsu ei võimalda ka Põhjala väikeinvestorite seas madalate teenustasude tõttu populaarne Rootsi online-maaklerfirma Nordnet. Ettevõtte kõneisik Martin Paasi rääkis majanduslehele, et peamine põhjus miks Nordnet Baltikumi aktsiaid ei vahenda, on liialt väike nõudlus.

"Kõike arvesse võttes lisanduks oluliselt täiendavaid kulusid ainuüksi reaalajas hindade sisestamiseks ja raporteerimiseks," möönab Paasi. Olgugi, et Balti börsid kuuluvad maailma suurimasse börsikontserni NASDAQ OMX Group, mis hõlmab muu hulgas börse Helsingis, Kopenhaagenis, Stockholmis, Islandil, Tallinnas, Riias ja Vilniuses - ei jää ülelahe investoril muud võimalust kui kasutada Balti aktsiate ostmiseks röögatuid teenustasusid küsivaid kodumaiseid panku või tuua oma investeeringud mõnda Eestis tegutsevasse panka.

Põhjamaade suurima panga Nordea Banki kaudu on Balti börsidest võimalik soetada vaid Tallinna börsi aktsiaid. Sedagi minimaalselt 40 euro suuruse tehingutasu eest. Võrdluseks sama panga kaudu saab soomlane kodubörsi aktsiaid osta viis korda odavamalt ehk minimaalselt 8 euro suuruse teenustasu eest. Riia ja Vilniuse börside jaoks pole aga pangal hinnakirjagi. Samuti ei kuulu ükski Balti riik Soome Danske Banki vahendatava investeerimissihtkoha hulka.

NASDAQ OMX Balti kauplemisteenuste juht Kristi Õng tõdes, et võrreldes näiteks Nordea investeerimisteenuste hinnakirju Eestis ja Soomes, on Soome lahte ületav kauplemistegevus siseriiklikust kauplemistegevusest 5-6 korda kallim."Börs ja börsi kaubamärk "NASDAQ OMX" on küll nähtav, kuid meie rolli osakaal ühes tehingus on võrreldav meie poolt võetava teenustasu osakaaluga ühe tehingu kogukulus," rääkis Õng, et Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate automaatselt sobitatud tehingutelt võtab börs teenustasu 0,035%.

Ta selgitas, et börsid on vaid väike osa väärtpaberituru infrastruktuurist, hõlmates eelkõige tehingute kokkuleppimiseks tarvilikku kauplemissüsteemi ning turuinfokanaleid. Tehingute arveldamiseks ja väärtpaberite hoidmiseks kasutatav infrastruktuur ja sellega kaasnevad kulud on tema hinnangul märksa mastaapsemad.

"Piiriüleste investeeringute puhul hoitakse väärtpabereid enamasti kliendikontodel, aga mida rohkem teenusepakkujaid ja vahendajaid on tarneahelas, seda kulukam on teenus tervikuna," rääkis ta. "Teenustasud paneb paika konkurents ning seega on neid võimalik ohjes hoida eelkõige aktiivsemates suundades - suuremate finantskeskuste vahel, sest seal on konkurents teenusepakkujate vahel tihedam."

Õng toonitas, et kõik NASDAQ OMX Euroopa börsidel kauplevad börsiliikmed saavad Balti börsidel kauplemisõiguse lihtsustatud korras. Lisaks olla börs viimaste aastate jooksul pidanud läbirääkimisi mitme Skandinaavia börsiliikmega, et need võimaldaksid Balti väärtpaberitega kauplemist ka oma online-lahendustes.

Ta möönis, et börsiliikmed on äriühingud ja nendepoolne huvi teenust vahendada sõltub omakorda klientide huvist ja rakenduvatest teenustasudest, mille määramisel börs kaasa rääkida ei saa. "Ka börsiliikmete, näiteks Nordneti otsust oma klientidele Balti turul kauplemisvõimalust mitte pakkuda ei saa me muuta," resümeeris ta.

Kui uskuda LHV maaklertegevuse juhti Alo Vallikivi, siis poleks seda ehk tarviski. Ta möönis, et soomlastele on Balti aktsiate ostmine keeruline, ent probleemiks on eelkõige nõudluse puudumine. "Balti börsiettevõtetest teatakse vast ainult Tallinkit ning ostuhuvi on väga väike," leidis ta.

Et Soomes tegutsevaid Balti börsiettevõtteid on vähe, ei ootaks Vallikivi ka väga suurt põhjanaabrite huvi siinse turu vastu. Tema sõnul käidi LHVga investorite huvi testimas ka Soome investeerimismessil. "Paraku oli see huvi üsna leige," meenutas ta. "Mõned soomlastest kliendid meil on, kuid massilist huvi paraku Balti aktsiad soomlastes ei tekita."

Vallikivi hinnangul mõjuks Balti börsidele igasugune välisraha sissevool positiivselt, kuid arvestama peaks sellega, et ka sealsel turul konkureeriksid Balti aktsiad kõikide teiste turgude väärtpaberitega ning likviidsuse ja turu läbipaistvuse seisukohast on paraku tunduvalt atraktiivsemaid turge.

SEB aktsiaturgude osakonna analüütik Kristofer Vähi ütles, et kui näiteks Soome pangad saaks osta Baltikumi aktsiaid otse, ilma vajaduseta minna läbi mõne Eesti panga, siis oleks rohkematel investoritel lihtsam ligipääs siinsele turule, mis mõjuks Tallinna börsi likviidsusele ja atraktiivsusele kindlasti positiivselt. Investori seisukohast oleks kahtlemata tervitatav madalam tehingukulu.

Nii Vähi kui Vallikivi leidsid, et praeguste suurte lisakulude vältimiseks tuleks välisinvestoril vormistada endale mõnes Eesti pangas väärtpaberikonto. Sama meelt jäi ka Kristi Õng, kelle hinnangul on Soome investorite jaoks  Eestis väärtpaberikonto avamine võrdlemisi lihtne. "Seda aga ei saa öelda paljude teiste riikide kohta," nentis ta.

Praegu võib Tallinna börsilt leida 570 väärtpaberikontot, mille on Eestis avanud mitteresidendid. Võrdluseks kokku on avatud 6654 kontot.

Investor: Eestis oleks vaja maaklerfirmat.Rootsi-Eesti päritolu väikeinvestor ja Nordneti klient Viitri Oluperi sõnul lõi jutt 40 euro suurusest teenustasust ta pahviks. "Kuidas nii kalleid asju võib olla?"Tema sõnul tuleks Eestiski luua oma maaklerfirma, mille kaudu saaks veebis odavamalt aktsiaid osta.  "Need tasud, mis pangad võtavad on hoopis teised kui need firmad, kes igapäev tegelevad aktsiate müügi ja ostutehingutega," tõdes ta. "Ma ise ei ole viimasel 20 aastat üleüldse läbi panga aktsiaid ostnud."Viitri sõnul on läbi Rootsi maaklerfirma kõik ostutehingud tema jaoks tasuta ja müügilt tuleb sõltuvalt kauplemisaktsiivsusele välja käia 6,6-11 eurot."40 eurot teenustasu on minu kõrvus liiga suur - kas ei oleks mõttekas siin Eestis panna selline firma üles?" küsis 83 aasta vanune investor. "Sa ostaks ju palju odavamalt. Nooremad võiksid selle asja käiku panna. See ei tähenda, et siin ainult Eesti aktsiad olema peaks."

Kontorist saab tehinguid tehaDanske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Anneli LaugmaaMeie andmetel ei pea paika info, et soomlased ei saaks osta Tallinna või Baltikumi börsidelt aktsiaid. Balti aktsiaid on meie teada võimalik soetada Soomes mitme panga vahendusel. Danske Banki Soome üksuse internetipanga kaudu küll ei saa tehinguid teha, kuid kontorites on see võimalus olemas. Danske Banki Eesti üksuse internetipanga kaudu saavad samas ka Soome kodanikud osta Tallinna Börsilt Eesti aktsiaid.