Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tamming: Eesti pole otsustes iseseisev

    Tavidi suuromanik Alar Tammingu arvates näitab sanktsioonide kehtestamine lihtsalt sellepärast, et USA või EL seda teeb, näitab Eesti kui suveräänse riigi olemasolu puudumist.

    Venemaa sanktsioonid on aga tema hinnangul vaid vastureaktsioon lääne sammudele. Tammingu hinnangul pole sanktsioonid end kunagi tõestanud tõhusa relvana. Nii pole tema sõnul ajaloost tuua näidet, kus sanktsioonide kehtestamine aitab kaasa parema maailma kehtestamisele. „Iga jõud kutsub esile vastujõu. Tundub, et ajaloost ei ole õpitud,“ sõnas Tamming.
    Äripäev küsis Alar Tammingult, kas neid ettevõtteid, mis Venemaa sanktsioonide tõttu praegu kannatavad, tuleks kuidagi abistada? Kui ei, miks? Kui jah, kuidas tuleks neid abistada ja kes saaks mida teha?
    Et sellele küsimusele vastata siis kõigepealt on vaja selgeks teha, mis on sanktsioonide mõte ja mida oodatakse nende tõttu poliitikas ja Venemaal juhtuvat. Sanktsioonide kehtestamine lihtsalt sellepärast, et USA või EL seda teeb, näitab Eesti riigi kui suveräänse riigi olemasolu puudumist.
    Hea oleks kuulda ajaloolistest näidetest, kus sanktsioonide kehtestamine aitab kaasa parema maailma kehtestamisele. Paraku selliseid näiteid pole, sest iga jõud kutsub esile vastujõu. Tundub, et ajaloost ei ole õpitud, näiteks on teada, et 1940. aastat USA kehtestas majandusembargo Jaapanile, et sundida neid lahkuma Mandžuuriast ja Hiinast ning Roosevelti korraldusega suleti Jaapani laevadele Panama kanal. Tulemuseks oli see, et Jaapan võttis vastu otsuse astuda sõtta selle asemel, et minna vastu majanduslikele raskustele.
    Võib olla oleks majandussanktsioonide kehtestamisest loobumine ja jõu asemel mõistusele tuginemine hoidnud ära konflikti eskaleerumise, mis lõppes Pearl Harbouri ründamise ja 2400 sõjaväelase surmaga ning II MS lõpul tuumapommide viskamisega Jaapanile.
    Ka praegu tundub, et sanktsioonide kehtestajad ei taha mõelda selle peale, mismoodi konfliktid arenevad ja võivad jõuda punkti, kus enam tagasiteed pole. Seetõttu pean ma igasugust sanktsioonide kehtestamist valeks, sest see ei lahenda midagi, vaid on omane primitiivsemale mõtlemisele.
    Mis puutub sanktsioonide tõttu kannatavatessse ettevõtetesse, siis on siin kaks aspekti. Esiteks iga ettevõte peab teadvustama oma äritegevuse juures geopoliitilist riski. On täiesti normaalne, et valesse kohta panuse teinud ettevõtted lähevad pankrotti. Kuid antud juhul pole ettevõtted midagi valesti teinud ja kannatavad ainult poliitikute otsustuste pärast. Poliitikute otsused aga ei lähtu praegu põhjalikust analüüsist, vaid grupi mõtlemise psühholoogilistest seaduspärasustest.
    Seetõttu oleks loogika sees ka ettevõtete aitamisel, kes on sattunud raskustesse, ise selles süüdi olemata. Kuid kuna riigil endal raha pole, vaid see on nii-öelda rahva raha, mis on laekunud inimestelt ja ettvõtetetelt maksudena ja mida riik peaks eelkõige kasutama riigi kõigi kodanike huvides, siis selle kasutamine ühe huvigrupi aitamiseks ei pruugi samuti olla õige. Nii et siin on poolt ja vastu argumente mõlema valiku kohta.
    Õiglane oleks rahva raha kasutamine lahendada rahva otsusega ehk praegusel intereneti ajastul võiks iga inimene sarnaselt e-hääletusega, hääletada, kas tema raha eest abistamise poolt või vastu. Võib olla olekski eestil aeg üle minna otsedemokraatiale, kus kõik elanikud saaksid otse oma sõna sekka öelda ja ei peaks seda tegema läbi parlamendisaadikute.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.