• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriis sööb Tallinki kasumit

    Analüütikud on sunnitud neil päevil tublisti prognoose kärpima, sest Tallinki puhaskasum vähenes teises kvartalis kolmandiku võrra. Esimeses kvartalis senise ajaloo rekordkahjumist teatanud firma tulemusi varjutasid geopoliitilised sündmused ja laevade hooldustööd.

    Kontserni teatel on majandusaasta esimese kuue kuuga Vene turistide osakaal märgatavalt kahanenud. Tallinki finantsjuht Janek Stalmeister selgitas, et tunda on nõrka majanduskeskkonda, aga ka geopoliitiliste sündmuste mõju. “Klientide ostuvalmidus on nõrgem ja selle ergutamiseks tuleb rohkem vaeva näha,” lisas Stalmeister, keeldudes teise poolaasta tulemusi prognoosimast.
    Tallink Grupi müügitulu oli teises kvartalis 246,5 miljonit eurot, mis on 1% ehk 2,6 miljonit eurot vähem kui mullu samal ajal. Ettevõtte puhaskasum kahanes teises kvartalis aastatagusega võrreldes 34%, 6,1 miljonile eurole. Brutokasum oli tänavu teises kvartalis 51 miljonit eurot ning see vähenes aastaga veidi üle 10%.
    Tallinki teatel olid kasumi kängumise mõjutajad laevade Star, Galaxy ja Baltic Printsess remonditööd. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli teises kvartalis laevade hooldustööde tõttu vähem reise. Lisaks märgiti, et Tallink teeb koostöös laevakütuse tarnijatega laevadel tehnilisi ettevalmistusi, et sujuvalt üle minna 1% väävlisisaldusega kütuselt 0,1% väävlisisaldusega kütusele ning vastata tuleval aastal kehtima hakkavatele uutele nõuetele.
    LHV ootas paremat. LHV Panga analüütiku Joonas Joosti sõnul oodati Tallinkilt oluliselt paremaid tulemusi ning panga prognoosid vaadatakse üle. Viimased arengud viitavad tema hinnangul tänavu kasumi nõrgenemise jätkumisele.
    “Ootasime, et ärikasum jääb eelmise aasta tulemusega samasse suurusjärku, kuid väiksemate finants- ja tulumaksukulude tõttu prognoosisime puhaskasumi kasvu võrreldes eelmise aasta teise kvartali tulemusega,” rääkis Joost.
    Tegelikkuses vähenes amortisatsioonieelne ärikasum (EBITDA) 12,3% ning ärikasum 26,2%, võrreldes eelmise aasta tulemusega, ning seetõttu ei aidanud tema sõnul ka väiksemad finants- ja tulumaksukulud vältida puhaskasumi kahanemist vaid 6,1 miljonile eurole, võrreldes 9,3 miljoni euroga aasta varem.
    Joosti sõnul on edasised prognoosid ja aktsia õiglase väärtuse hinnavahemik praegu ülevaatamisel ja arvesse võetakse hiljuti teatatud Silja ­Europa prahtimist ning sellele järgnenud muutusi ning juulikuu reisijate statistikat.
    Tallinki viimase 12 kuu jooksul teenitud puhaskasum on vaid 34,3 miljonit eurot (43,3 miljonit 2013. aastal), kuid  analüütiku hinnangul viitavad viimased arengud sellele, et tänavu kasumi vähenemine jätkub.
    Ilves: tõotab tulla kehv aasta. Tallinki väikeaktsionär ja tänavu Äripäeva investorite TOPis 13. kohale tulnud Rene Ilves ei usu, et teine poolaasta võiks tugevalt ootusi petnud Tallinkile roosilisem tulla. “See aasta tuleb Tallinkile kehv ja järgmisel aastal annab tunda väävlidirektiivi mõju,” nentis 122 470 euro väärtuses Tallinki aktsiaid omav investor. Ta viitas, et Tallinki suuromanik Enn Pant hindas viimasel aktsionäride koosolekul väävlidirektiivi kuluks 20–25 miljonit eurot.
    Kommenteerides Tallinki teise kvartali aruandes viidatud konkurentsi tihenemist Eesti–Soome laevaliinil, osutas investor Soome juhtiva reisiparvlaevaliikluse kontserni Viking Line’i soodsamatele hindadele. “Eks jupp aega on juba räägitud Vikingi dumpingkonkurentsist, hea on äri ajada, kui riik maksab toetusi – saab odavamalt kaupa.”
    Oma aktsiaportfellis Ilves teise kvartali tulemuste pärast muudatusi teha ei plaani. “Aktsia hind on müümiseks liiga madal ja ostmiseks liiga kõrge,” selgitas ta.
    Tugeva positsiooniga ettevõte. Aktsiaid müüma ei tõtta ka Tallinki väikeaktsionär Elmo ­Somelar, kelle sõnul võivad kehvad tulemused pigem isegi luua võimaluse positsiooni suurendada. “Tallinki positsioon on ikkagi niivõrd tugev, et kasumi vähenemine lühikeses perioodis ei ole ettevõttele küll nüüd mingi katastroof,” leidis tänavu pea poole miljoni euro suuruse rahapaigutusega Tallinna börsile Äripäeva investorite TOPis 29. kohale tulnud Somelar.
    Osaühingute ESK Grupp ja Eesti Soolakaubandus kaudu kuulub Somelarile ligemale 113 200 euro väärtuses Tallinki aktsiaid.
    Tema sõnul on oluliselt tõsisem probleem makromajanduslik keskkond ehk Ukraina-Vene kriisi mõju Soome majandusele. “Kuna Soome on Venemaa majandusest ikkagi küllaltki sõltuv, siis ilmselt selle tõttu võib tulla üks väike langus just Soome reisijate poolest, kui seal majandus jaheneb,” ütles ta.
    Odavam kütus. Somelari hinnangul on Tallinki kasumi vähenemise kõrval positiivne uudis hinnasula kütuseturul. “Toornafta hind langeb ja kütusekulu on Tallinki kuludest ikkagi märkimisväärne osa,” toonitas ta. Ka peagi jõustuvat väävlidirektiivi ei pidanud väikeinvestor ettevõttele probleemiks, sest hinnasurvest ei jää puutumata ka ükski kontserni konkurent ning piletihindu tuleb nii või teisiti kõigil tõsta.
    Praegune tagasilöök Tallinki tulemustes on Somelari hinnangul väga lühiajaline ja pikemas perspektiivis on tegemist tugeva ja olulise turupositsiooniga ettevõttega. “Sisenemisbarjäärid sellesse ärisse on väga kõrged ja ei ole ka näha, et kõrvalt tuleks kiiresti konkurente,” loetles ta ­investeeringu plusse.
    Tänavu on Tallinki aktsia Tallinna börsil kukkunud 23,82%. Eile reageeris väärtpaber tulemustele 2,65% langusega. Aktsiaga tehti tehinguid enam kui 30 500 euro eest.
     
    Mis on mis
    Tallink numbrites
    Tallink ja tema tütarettevõtted vedasid tänavu teises kvartalis kokku ligi 2,4 miljonit reisijat, 0,5% mullusest enam.Veetud kaubaühikute arv kahanes 1% ning veetud sõiduautode arv kasvas 0,7%.Eesti–Soome laevaliinil vähenes reisijate vedu 2,7%, samal ajal suurenes veetud kaubaveoühikute arv 6,6% ning müügitulu jäi eelmise aasta tasemele.Soome–Rootsi laevaliini tulemus vähenes 4,9 miljoni euro võrra. Helsingi–Stockholmi liini tulemust parandas uuendustööd läbinud kruiisilaev Silja Serenade.Amortisatsioonikulu suurenes teises kvartalis 1,8 miljoni euro võrra, sest lisandus kruiisilaev Isabelle ja muudeti mõne laeva kasuliku eluea hinnangut.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Saunumi kahjum süvenes Ettevõte laieneb aga jõudsalt
Saunum suutis esimesel poolaastal käibe seitsmekordistada, aga puhaskahjum süvenes agressiivse turunduse tõttu, selgub börsiteatest.
Saunum suutis esimesel poolaastal käibe seitsmekordistada, aga puhaskahjum süvenes agressiivse turunduse tõttu, selgub börsiteatest.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Sõõrumaa vaidlushimulisest Oliver Kruudast: nimetan seda sadomasoks
Urmas Sõõrumaa väldiks lõputuid vaidlusi, millesse on ennast mässinud temaga olümpiakomiteesse kuuluv, kohtutäiturite eest pakku läinud endine suurärimees Oliver Kruuda. Mida ta olukorrast arvab, rääkis Sõõrumaa väljaandele Gentleman.
Urmas Sõõrumaa väldiks lõputuid vaidlusi, millesse on ennast mässinud temaga olümpiakomiteesse kuuluv, kohtutäiturite eest pakku läinud endine suurärimees Oliver Kruuda. Mida ta olukorrast arvab, rääkis Sõõrumaa väljaandele Gentleman.