Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriis sööb Tallinki kasumit

    Analüütikud on sunnitud neil päevil tublisti prognoose kärpima, sest Tallinki puhaskasum vähenes teises kvartalis kolmandiku võrra. Esimeses kvartalis senise ajaloo rekordkahjumist teatanud firma tulemusi varjutasid geopoliitilised sündmused ja laevade hooldustööd.

    Kontserni teatel on majandusaasta esimese kuue kuuga Vene turistide osakaal märgatavalt kahanenud. Tallinki finantsjuht Janek Stalmeister selgitas, et tunda on nõrka majanduskeskkonda, aga ka geopoliitiliste sündmuste mõju. “Klientide ostuvalmidus on nõrgem ja selle ergutamiseks tuleb rohkem vaeva näha,” lisas Stalmeister, keeldudes teise poolaasta tulemusi prognoosimast.
    Tallink Grupi müügitulu oli teises kvartalis 246,5 miljonit eurot, mis on 1% ehk 2,6 miljonit eurot vähem kui mullu samal ajal. Ettevõtte puhaskasum kahanes teises kvartalis aastatagusega võrreldes 34%, 6,1 miljonile eurole. Brutokasum oli tänavu teises kvartalis 51 miljonit eurot ning see vähenes aastaga veidi üle 10%.
    Tallinki teatel olid kasumi kängumise mõjutajad laevade Star, Galaxy ja Baltic Printsess remonditööd. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli teises kvartalis laevade hooldustööde tõttu vähem reise. Lisaks märgiti, et Tallink teeb koostöös laevakütuse tarnijatega laevadel tehnilisi ettevalmistusi, et sujuvalt üle minna 1% väävlisisaldusega kütuselt 0,1% väävlisisaldusega kütusele ning vastata tuleval aastal kehtima hakkavatele uutele nõuetele.
    LHV ootas paremat. LHV Panga analüütiku Joonas Joosti sõnul oodati Tallinkilt oluliselt paremaid tulemusi ning panga prognoosid vaadatakse üle. Viimased arengud viitavad tema hinnangul tänavu kasumi nõrgenemise jätkumisele.
    “Ootasime, et ärikasum jääb eelmise aasta tulemusega samasse suurusjärku, kuid väiksemate finants- ja tulumaksukulude tõttu prognoosisime puhaskasumi kasvu võrreldes eelmise aasta teise kvartali tulemusega,” rääkis Joost.
    Tegelikkuses vähenes amortisatsioonieelne ärikasum (EBITDA) 12,3% ning ärikasum 26,2%, võrreldes eelmise aasta tulemusega, ning seetõttu ei aidanud tema sõnul ka väiksemad finants- ja tulumaksukulud vältida puhaskasumi kahanemist vaid 6,1 miljonile eurole, võrreldes 9,3 miljoni euroga aasta varem.
    Joosti sõnul on edasised prognoosid ja aktsia õiglase väärtuse hinnavahemik praegu ülevaatamisel ja arvesse võetakse hiljuti teatatud Silja ­Europa prahtimist ning sellele järgnenud muutusi ning juulikuu reisijate statistikat.
    Tallinki viimase 12 kuu jooksul teenitud puhaskasum on vaid 34,3 miljonit eurot (43,3 miljonit 2013. aastal), kuid  analüütiku hinnangul viitavad viimased arengud sellele, et tänavu kasumi vähenemine jätkub.
    Ilves: tõotab tulla kehv aasta. Tallinki väikeaktsionär ja tänavu Äripäeva investorite TOPis 13. kohale tulnud Rene Ilves ei usu, et teine poolaasta võiks tugevalt ootusi petnud Tallinkile roosilisem tulla. “See aasta tuleb Tallinkile kehv ja järgmisel aastal annab tunda väävlidirektiivi mõju,” nentis 122 470 euro väärtuses Tallinki aktsiaid omav investor. Ta viitas, et Tallinki suuromanik Enn Pant hindas viimasel aktsionäride koosolekul väävlidirektiivi kuluks 20–25 miljonit eurot.
    Kommenteerides Tallinki teise kvartali aruandes viidatud konkurentsi tihenemist Eesti–Soome laevaliinil, osutas investor Soome juhtiva reisiparvlaevaliikluse kontserni Viking Line’i soodsamatele hindadele. “Eks jupp aega on juba räägitud Vikingi dumpingkonkurentsist, hea on äri ajada, kui riik maksab toetusi – saab odavamalt kaupa.”
    Oma aktsiaportfellis Ilves teise kvartali tulemuste pärast muudatusi teha ei plaani. “Aktsia hind on müümiseks liiga madal ja ostmiseks liiga kõrge,” selgitas ta.
    Tugeva positsiooniga ettevõte. Aktsiaid müüma ei tõtta ka Tallinki väikeaktsionär Elmo ­Somelar, kelle sõnul võivad kehvad tulemused pigem isegi luua võimaluse positsiooni suurendada. “Tallinki positsioon on ikkagi niivõrd tugev, et kasumi vähenemine lühikeses perioodis ei ole ettevõttele küll nüüd mingi katastroof,” leidis tänavu pea poole miljoni euro suuruse rahapaigutusega Tallinna börsile Äripäeva investorite TOPis 29. kohale tulnud Somelar.
    Osaühingute ESK Grupp ja Eesti Soolakaubandus kaudu kuulub Somelarile ligemale 113 200 euro väärtuses Tallinki aktsiaid.
    Tema sõnul on oluliselt tõsisem probleem makromajanduslik keskkond ehk Ukraina-Vene kriisi mõju Soome majandusele. “Kuna Soome on Venemaa majandusest ikkagi küllaltki sõltuv, siis ilmselt selle tõttu võib tulla üks väike langus just Soome reisijate poolest, kui seal majandus jaheneb,” ütles ta.
    Odavam kütus. Somelari hinnangul on Tallinki kasumi vähenemise kõrval positiivne uudis hinnasula kütuseturul. “Toornafta hind langeb ja kütusekulu on Tallinki kuludest ikkagi märkimisväärne osa,” toonitas ta. Ka peagi jõustuvat väävlidirektiivi ei pidanud väikeinvestor ettevõttele probleemiks, sest hinnasurvest ei jää puutumata ka ükski kontserni konkurent ning piletihindu tuleb nii või teisiti kõigil tõsta.
    Praegune tagasilöök Tallinki tulemustes on Somelari hinnangul väga lühiajaline ja pikemas perspektiivis on tegemist tugeva ja olulise turupositsiooniga ettevõttega. “Sisenemisbarjäärid sellesse ärisse on väga kõrged ja ei ole ka näha, et kõrvalt tuleks kiiresti konkurente,” loetles ta ­investeeringu plusse.
    Tänavu on Tallinki aktsia Tallinna börsil kukkunud 23,82%. Eile reageeris väärtpaber tulemustele 2,65% langusega. Aktsiaga tehti tehinguid enam kui 30 500 euro eest.
     
    Mis on mis
    Tallink numbrites
    Tallink ja tema tütarettevõtted vedasid tänavu teises kvartalis kokku ligi 2,4 miljonit reisijat, 0,5% mullusest enam.Veetud kaubaühikute arv kahanes 1% ning veetud sõiduautode arv kasvas 0,7%.Eesti–Soome laevaliinil vähenes reisijate vedu 2,7%, samal ajal suurenes veetud kaubaveoühikute arv 6,6% ning müügitulu jäi eelmise aasta tasemele.Soome–Rootsi laevaliini tulemus vähenes 4,9 miljoni euro võrra. Helsingi–Stockholmi liini tulemust parandas uuendustööd läbinud kruiisilaev Silja Serenade.Amortisatsioonikulu suurenes teises kvartalis 1,8 miljoni euro võrra, sest lisandus kruiisilaev Isabelle ja muudeti mõne laeva kasuliku eluea hinnangut.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.