Finantsspetsialistid:.võtke ise  oma rahaasjade eest vastutus

“Kokkuvõttes pole vahet, kuidas raha korjad või investeerid, kas kasutad pensionisambaid või muid võimalusi. Kõige tähtsam on panna raha kõrvale ja üritada kasvatada nii palju, kui oskad,” võttis LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kokku ­finantsspetsialistide arvamuse.

Ettevõtja Jüri Mõis tunnistas diskussioonil, et tema hakkas pensioni peale reaalselt mõtlema alles hiljuti, mil pangast tuletati meelde, et pensioni­iga on väga lähedal.

“Mul on esimene, teine ja kolmas sammas ja ­ausalt öeldes neid luues või sissemakseid tehes pole ma kordagi mõelnud, et minust saab pensionär,” tunnistas ettevõtja.

Pärast vestlusi pangaspetsialistidega mõistis Mõis, et väärika pensioni saamiseks oleks ta pidanud 40 tööaasta jooksul iga kuu kõrvale panema 1000 eurot. See on aga tavainimese jaoks juba eos välistatud stsenaarium.

Süsteem pole täiuslik, aga ilma ka ei saa. Praegu kehtivas pensionisüsteemis on spetsialistide hinnangul mitu puudust. Näiteks pole teise samba fondide seas piisavalt alternatiivsete strateegiatega fonde ja samuti ei kasva pensioniea saabudes kontole kogunenud raha enam edasi. Seda aga, et teine sammas täiesti ära kaotada, ei pooldanud ükski diskussioonis osaleja.

Siiski ei toetanud nad ideed, et teisest sambast võiks raha enne pensioniea saamist välja võtta. Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni sõnul sarnaneks sel juhul olukord tulumaksu tagastusega. “70 protsenti inimestest kulutaks raha kohe ära. Tarbimine hüppaks paariks kvartaliks lakke, kuid pikaajaliselt sellest head ei tule,” arvas ta.

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul pole aga küsimus üldse teises sambas, mis moodustab pensionisüsteemis imeväikese osa. “70 protsendi inimeste puhul on teine sammas õigustatud, sest sissetulekud on madalad ja ülejäänud raha kulub ära. Kui aga sellele lisaks kohe säästma ei hakka, siis ega pensioniks midagi ei kogune,” märkis ta.

Kõige tähtsam on Viisemanni sõnul  raha kõrvale panna ja üritada seda oma võimete piires maksimaalselt kasvatada.

Lisaks juba pakutud isiklike pensionikontode loomisele oleks investor Rene Ilvese üheks alternatiiviks ka kinnisvarapensioni rakendamine. See tähendab, et inimene soetab omale kinnisvara ning pensioniikka jõudes loovutab selle näiteks fondile, kes lubab seal küll elu lõpuni elada, kuid annab elamiseks ka raha.  Süsteemi üheks puuduseks on aga käärid kinnisvara hindade vahel näiteks pealinnas ja Lõuna-Eesti väikestes valdades.

Valitseb ükskõiksus. Diskussioonil osalenud spetsialistid julgustasid inimesi oma rahaasjade eest vastutust võtma ning ise enda tuleviku kindlustama. Kokkuvõttes pole oluline, kas investeeritakse aktsiatesse, üürikinnisvarasse, börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse või oma ettevõttesse.

“Minu jaoks on hämmastav, et inimesed huvituvad kõigest muust kui oma finantsilisest seisust. Tundke oma rahaasjade vastu huvi!” sõnas investor Jaak Roosaare lõpetuseks.

Pensionisüsteem vajab täiendusi

Äripäev on alates teise pensionisamba loomisest kogunud andmeid, kui palju raha on inimesed fondidesse suunanud ja kui palju on fondivalitsejatel seda kasvatada õnnestunud.

On selgunud, et see pensionilisa pole muretu vanaduspõlve veetmiseks kaugeltki piisav. Teenustasud on kõrged ja tootlused väiksed. Lisaks ei ole kolmas ehk vabatahtlik pensionisammas oodatud hoogu sisse saanud. Nii ei paku kolme samba süsteem kaugeltki mitte pensioni, mis moodustaks 40% eelnevast palganumbrist. See on sundinud otsima uusi ideid, kuidas saaks olemasolevat süsteemi muuta.

Äripäeva toimetus tõi mai alguses oma juhtkirjas välja ka idee lubada inimestel teisest sambast lahkuda. See annaks lehe hinnangul igaühele võimaluse oma rahaasjade üle parem vastutus võtta.

Lisaks pakkus ideekonkursi “Edukas Eesti” tänavune võitja Tarmo Tanilas välja idee rakendada vabatahtliku pensionikonto loomist. Selleks peaks pank avama inimesele  eraldi arvelduskonto, kuhu tööandja suunab iga kuu 5% tema netopalgast. Riik alandab süsteemiga liitunud inimese tulumaksumäära 5% võrra ning kannab sealt laekuva summa samale pensionikontole. Süsteem võimaldaks raha alati säästmisse suunata, sest kohe rakendatakse madalamat maksumäära.

Ka Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni soovitas lisada pensionisüsteemi II samba fondidele personaalse pensionikonto, mis võimaldaks investeerida palju paindlikumalt erinevatesse varaklassidesse.

Ilves: hakake parem ettevõtjaks

Investor Rene Ilves  ärgitas laupäeval arvamusfestivalil Äripäeva korraldatud paneeldiskussioonil “Minu finantstulevik – kelle asi see on?” inimesi ettevõtlusega alustama.

“Mis te sahmerdate nende aktsiatega, kui on vähegi mingi mõte, siis tehke oma ettevõte,” rääkis Eesti üks edukamaid väikeinvestoreid.

“Ma olen 15 aastat börsil tegutsenud ega ole näinud piimajõgesid ega pudrumägesid,” tunnistas Ilves.

Ka teise väikeinvestori ja rikkaks saamise õpiku autori Jaak Roosaare sõnul on kindlam tegutseda ühes konkreetses valdkonnas, sest sellisel juhul ei avalda kriisid nii palju mõju. Samas aga rääkis ta ennast näiteks tuues, et kõigil pole ettevõtjaks saamise eeldusi ning sel juhul võib ettevõtluses osaleda ka investeerimise kaudu.

Ilvese arvates võiks Eestis olla rohkem elustiiliettevõtteid, kus näiteks pagar avab oma äri ja elab seal teenitud rahast kenasti ära. “Eesti häda on mõtlemine, et avan kohviku, teen kümme tükki veel, sõidan Hummeriga ja kõik on hästi,” märkis Ilves.  Inimesed võiksid aga investori hinnangul mõelda oma oskuste ja konkurentsieelise peale ning proovida ettevõtluses kätt.

Viisemann: turud ei reageeri tegelikkusele

LHV Pensionifondide juht Andres Viisemann võib praeguse olukorra kohta öelda, et veri on tänavatel, kuid murelikuks teeb, et turud pole reageerinud.

Viisemann osales laupäeval arvamusfestivalil Äripäeva korraldatud paneeldiskussioonil “Minu finantstulevik – kelle asi see on?”

Küsimusele, kas praegu võib väita, et veri on tänavatel, vastas Viisemann: “Veri on ja rohkemgi, kui oleks võinud arvata.”

Pensionifondide juhi sõnul teeb aga murelikuks see, et väärtpaberiturud ei ole olukorrale reageerinud ja jätkavad tõusu uutele rekordtasemetele.

“See on kõige hullem, et reaalsus ja finantsturud elavad täiesti erinevat elu. Mina usun reaalsusesse ja eks vaatame, mis saab,” lisas ta.

Äripäev on kirjutanud, et Viisemann käitub LHV Pensionifondide juhtimisel viimasel ajal üsna konservatiivselt. Ka kõige agressiivsema riskitasemega fondides on aktsiainvesteeringute osakaal minimaalne.

Ka ettevõtja Jüri Mõis märkis, et tema istub praegu rahas ega kipu kuhugi investeerima.

Mõisa sõnul mõjutas teda 2008. aastal alanud majanduskriis nii palju, et praegu tegutseb ta palju konservatiivsemalt. “Mul ei ole enam uljust,” sõnas ta.