Kuld on pärusmaa spekulantidele

Seoses kulla hinna 28%-lise langusega möödunud aastal kõrvetasid paraku paljud fondidest näppe ning loodavad nüüd teha osa kaotusi tagasi. Tavaliselt varade hinnad, mis ühel aastal teevad läbi suure languse ja pole pikaajaliselt päris ebasoosingusse sattunud, teevad hiljem ka kerge korrektsiooni üles.

Nimelt seoses USA makromajanduse väljavaate paranemisega tõusid möödunud aastal USD pikaajalised intressid, mis koos madala globaalse hinnakasvuga vähendasid kulla sära. Kulla kiirele hinnakasvule panustajad väitsid paljuski toona, et keskpankade ülistimuleeriva rahapoliitika tõttu ootab meid kindlasti hüperinflatsioon. See väide muidugi ei pidanud paika, sest tegemist on madala globaalse nõudlusega ning deflatsiooniohuga kriisiriikides. Inflatsioon majanduse kasvades nüüd taastub, kuid madalate energiahindade ja tööturu järk-järgulise paranemise tõttu ei saa see olema kiire. Hinnasurve kasvades vähendavad keskpangad majandusstiimuleid ning rahapakkumist.

Kullakaevandajate aktsiaindeks NYSE Arca Gold Miners langes möödunud aastal üle 50 protsendi. Kullakaevandajate aktsiahinnad tavaliselt langevad kulla hinna korrektsiooni puhul rohkem ja tõusul omakorda edestavad kulla hinnatõusu. Professionaalsed investorid ostavad kulla asemel kullakaevandajate aktsiad tihti just selleks, et teha suuremaid panuseid. Sellega kaasneb ka suurem risk.

Venemaa kriis ja Lähis-Ida kasvanud riskid on taaskord motiveerinud fonde kulda ostma. Eelnimetatud kullakaevandajate indeks on tänavu kasvanud 26%, samas kulla hind ja aktsiaindeks S&P 500 on tõusnud vastavalt 8,9% ja 4,5%. Tegemist on väikese taastumisega suurest langusest. Mõned kullakaevandajad on samas madalate kullahindade juures suutnud ka kulusid vähendada ja pakkumist suurendada.

Suures plaanis pole kullal endist sära muude alternatiivide kõrval, kui inflatsioon jääb mõõdukaks, intressid hakkavad tugeva majandusega riikides tõusma ja globaalsed riskid on enam-vähem hallatud. Kulla langus möödunud aastal tõstis küll korraks nõudlust näiteks ehete vastu. Käesoleva aasta II kvartalis langes aga World Gold Council andmetel kulla nõudlus 16%, mida vedas nõudluse langus Indias ja Hiinas. Viimased moodustavad 60% turust.

India on piiranud elanike kulla oste, et piirata jooksevkonto defitsiiti. Hiina langes omakorda India järel korraks suuruselt teiseks kulla ostjaks, kuivõrd kullast ehete nõudlus langes 30%. Veel rohkem langes kullakangide ja müntide ost.