Nobelist peab aktsiaid praegu liiga kalliks

21. august 2014, 00:00

Eelmise aasta Nobeli majanduspreemia võitja Robert Shilleri ­sõnul on aktsiaturud praegu väga kallid ja seda eriti USA aktsiad.

Aktsiate hinnad on juba aastaid tõusnud, kuid Shilleri sõnul muutuvad investorid üha murelikumaks praeguste kõrgete aktsiahindade pärast. “Ma kahtlustan, et õige vastus peitub sotsioloogias ja sotsiaalpsühholoogias ja fenomenis, nagu mõistmatu õitseng, mis on alati varem või hiljem otsa saanud,” ütles Nobeli preemia võitja. “Kui meeleolu muutub, võivad aktsiaturgude investeeringud meile pettumuse valmistada.”

Kasumi hinna suhet mõõtev ja inflatsiooniga korrigeeritud Shiller P/E suhtarv on tõusnud ­25ni. See on kõrgem kui 20. sajandi keskmine 15,21. Viimati oli see suhtarv nii kõrge 1881. aastal ja kolm teist korda ajaloos – 1929. aasta börsikrahhi eel, 1999. aasta internetimulli lõhkemise eel ja 2007. aasta kinnisvarakriisi eel. Me kõik teame, mis pärast neid krahhe juhtus.

Arvestades nii kõrget suhtarvu, peaksid investorid tähelepanelikud olema. “Suhtarv näitab, et aktsiahinnad on juba aastaid kõrgeid olnud, siis kas on olemas õigustatud faktoreid, mis hoiaksid aktsiahindu nii kõrgel aastakümne või veel enamgi?” küsis Shiller New York Timesis avaldatud artiklis.

Leidub teisigi arvamusi. Shilleri artikli all olevatest kommentaarides võib välja lugeda, et paljude arvates on praegu tegemist kolossaalse aktsiamulliga, mille on põhjustanud USA keskpanga mitme triljoni dollari suurune stiimulprogramm. “Föderaalreservi poolt pumbatud likviidsus on muutnud aktsiate hindamise põhinäitajate järgi võimatuks,” kirjutas lugeja nimega Ashwin Kalbag.

“Paljud kardavad, et nad kaotavad oma töö robotile või mõnele veebilehele, kes siis töö nende eest ära teeb. Selline ärevus võib viia selleni, et inimesed investeerivad kindluse mõttes aktsiatesse ja võlakirjadesse, isegi kui need varad on üle hinnatud,” kirjutas lugeja ­David.

Samas leidus ka lugejaid, kes kahtlesid, kas Shilleri väited peavad paika ka ülipikal ajahorisondil, nagu näiteks 10 kuni 40 aastat.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. August 2014, 17:57
Otsi:

Ava täpsem otsing