RKAS solgib turgu

Kuus aastat tagasi loodud RKAS tütarettevõtte Hooldus Pluss eesmärgiks on pakkuda teenuseid vaid emafirmale kuuluvatele objektidele. Teisisõnu, riigi tuge nautiv ettevõte konkureerib turul eraettevõtetega riigi pakutud töödele. Praegu on Hooldus Plussil hooldada 46 hoonet. Ettevõte tegutseb, kuigi turul ei esine turutõrget. Vastupidi, konkurents on tihe – viimasel üheksal RKASi korraldatud hankel osales kokku kaheksa ettevõtet.

Sellele vaatamata on juhtumeid, kus RKAS suunab töö tütarfirmale. Näiteks sai ettevõte Nõrkvoolu Paigaldus OÜ e-maili teel RKASilt teate, et senimaani nende hoole all olnud objekt, Väike-Sõjamäe 22A asuv piirivalve lennuangaar, anti riigihanke käigus üle Hooldus Plussile. Nõrkvoolu Paigaldusele hanke korraldamisest teada ei antud, samuti ei heidetud neile tehtud töö eest midagi ette. „Lihtsalt saadeti kiri ja kõik,“ ütles ettevõtte tegevdirektor Kalev Mesila. Tema sõnul olid sellisest tööde üleandmisest üllatunud ka piirivalve töötajad.

Hooldus Plussi juht Raivo Tasso märkis, et Nõrkvoolu Paigaldust ei kutsutud hankes osalema, sest nad polnud enam nõus teatud tingimusi täitma. „Minu teada polnud nad nõus tegema teatud lubasid,“ ütles ta. Mesila sõnul pole aga ükski inimene ettevõttes sellisest väitest varem midagi kuulnud. „Esimest korda kuulen. Küsisin veel ekstra üle, mis toimub, ja meie töödega oldi rahul,“ ütles ta.

RKASi hangetel osalenud AS G4S Eesti turvatehnikadivisjoni direktor Priit Valk märkis, et RKASi hangete korraldus võiks olla läbipaistvam. Tema sõnul tahab iga hankes osalev teenuse pakkuja olla 100% veendunud, et tellija kohtleb endale kuuluvat ettevõtet ja teisi turuosalisi võrdselt. „Paraku näitab praegune olukord võimalikku huvide konflikti,“ ütles ta. Valgu sõnul näitavad kogemused, et vähempakkumistega kaasaminek ei tasu end lõppkokkuvõttes kunagi ära. „Veel küsitavam on see olukorras, kus jutt käib riigile kuuluvatest ja igas mõttes väga olulistest objektidest,“ ütles ta.

RKAS haldusdirektor Elar Udam selgitas, et Hooldus Plussi asutamise esmane eesmärk oli hooldustegevuse ettevõttest välja viimine, et oleks võimalik paremini võrrelda hooldustegevuse efektiivsust võrreldes turul pakutavaga. „Senine tegevuspraktika on kahjuks näidanud, et turul pakutava teenuse kvaliteet on ebaühtlane ja tundlike objektide puhul on sellega kaasneda võiva kahju tõenäosus liiga suur,“ rääkis Udam.

Udami kinnitusel on tagasiside teenuste kvaliteedi kohta näidanud tütarettevõtte poolt teenindavatel objektidel märkimisväärivalt kõrgemat rahulolu. Hooldus Plussilt teenuse ostmine on Udami sõnul põhjendatud, kui ilmneb vajadus teenindada kõrgeima turvalisuseastmega objekti ja siis, kui ettevõte on võimeline pakkuma turuhinna tasemel paremat kvaliteeti. Samuti juhul, kui ettevõte teeb avalikul hankel soodsaima pakkumise.

Riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolör Ines Metsalu hoidus RKASi ja Hooldus Plussi tegevust kommenteerimast. Tema sõnul on Riigikontroll ette valmistamas auditit „Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel“, milles uuritakse muu hulgas ka muuhulgas Riigi Kinnisvara AS tegevust. Audit peaks valmima järgmise aasta septembris.

Riigikontroll avaldas nädala alguses ka riigi majandusaasta koondaruande, millest selgub, et riigivara üleandmisega RKASile on asutuste üürikulud hüppeliselt kasvanud. Näiteks on lepinguliste üürikulude prognoosis kirjas, et sel aastal kasvavad üürikulud koguni 73% ehk ligi 15 miljonit eurot. Samas nenditi uuringus, et  sageli pole RKASiga sõlmitud lepinguid võimalik turutingimustega otseselt võrrelda, kuna objektide olemuse, asukoha või suuruse tõttu pole turult võrreldavaid objekte või teenuseid leida.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on rahandusministeeriumi haldusesse kuuluv kinnisvaraarenduse ja –haldusega tegelev äriühing, kus riigi esindajaks on rahandusminister.

Hooldus Pluss OÜ on RKASi 2008. aastal loodud tütarettevõte, mille põhiline tegevus on suunatud RKASi haldusportfelli objektidele, millel on vajadus kinnisvara korrushoiuteenuse järele ja mille teenindamiseks on sõlmitud RKASiga hoolduslepingud.

Selle aasta eesmärgiks on Hooldus Plussil suunata oma tehnohoolde teenus ainult RKAS-i portfelli objektidele ja tehnohooldust avatud turul enam mitte pakkuda.

20 13. aasta käive 1,33 mijonit, kasum 0,17 miljonit eurot.2012. aasta käive 1,29 miljonit, kasum 0,3 miljonit eurot.  2011. aasta käive 1,2 miljonit, kasum 1,3 miljonit eurot.2010. aasta käive 0,9 miljonit, kasum 1 miljon eurot.2009. aasta käive 1,16 miljonit, kasum 0,27 miljonit eurot.2008. aasta käive 1,35 miljonit eurot, kasum 0,44 miljonit eurot.