Laenupidur äri stardil

Artikkel

- Uudised
- Kätlin Karama
- 24. august 2014 kell 15:55
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenupidur äri stardil
Pankade hirm põrumise ees takistab alles alustavatel ettevõtetel laenu saada.
Mullu juulis loodud autopesula Wash24 OÜ omanikud küsisid ettevõtte rajamisel laenu kõigist neljast pangast, kes teevad KredExiga koostööd: SEBst, Swedbankist, Nordeast ja Citadelest. Hoolimata sellest, et ettevõte finantseeris oma tegevust 50% ulatuses stardilaenuga, oli neid ainsana nõus rahastama Swedbank. Wash24 ühe omaniku Taavi Köhleri sõnul jäi intressimäär 5–8% vahemikku.
Reformierakondlasest riigikogulase Aivar Sõerdi hinnangul on pankade laenuintressid alustavatele ettevõtetele ülemäära kõrged ega innusta ettevõtet looma. “Neile praegustes tingimustes pakutav intressimäär vahemikus 5–8 protsenti on ülepingutatud,” sõnas Sõerd. Ta lisas, et pangale teada ajalooga, tugevate tagatistega ja ja piisava rahavooga ettevõtetel langeb intress järsult.
Turuolukorrast täpsema pildi saamiseks küsis endine rahandusminister laenupakkumist ka oma väikeettevõttele ja pankade vastused temale olid soodsamad. “Sain ühest pangast pakkumise intressiga 4 protsenti pluss Euribor ja teisest 3 protsenti pluss Euribor, mis üldises kontekstis on päris head pakkumised,” ütles Sõerd.
Suurem riskiallikas
Köhler ütles, et pankade ülemäära kõrgete intressimäärade taga on hirm ja kogemused petturitega. “Kui aastaid tagasi ei pandud veel eraisikut laenu eest oma varaga vastutama, siis tehti tankistfirmasid, mis jätsid võlad tasumata,” rääkis Köhler. Pankade hirm on Köhleri sõnul samas mõistetav. “Alustav ettevõtja ongi suurema riskiallikaga ja nagu vabaturumajanduses ikka – mida kõrgem risk, seda suurem kasumi ootus ja vastupidi,” ütles ta.
Köhleri sõnul innustaksid soodsamad laenutingimused rohkem ettevõtteid asutama, sest pahatihti jääbki kogu tegevus kapitalipuuduse taha. Ta märkis, et iga ettevõtja on valmis võtma riski – ta poleks muidu ettevõtja –, kuid kui pank ei anna võimalust riskimiseks, siis jääb nii mõnigi hea ettevõte loomata.
Köhler lisas, et alustavaid ettevõtteid aitaks näiteks see, kui pangad teeksid rohkem koostööd investoritega, edastades neile teavet laenusoovijate kohta. “Kui ettevõtjal pole raha, aga idee on hea ja pank ei usalda, siis mõni investor saaks neile sedasi käpa alla panna, aidates omakapitali piisavalt suureks, et pank ülejäänud osa annaks,” selgitas ta.
Sõerdi sõnul ei saa probleemile olla muud lahendust kui see, et pangad lihtsalt peaksid oma senise laenupoliitika ümber mõtestama. Mõistetav, et pankadel on vaja riske maandada ning alustavate ettevõtete puhul on riskid kõrgemad, kuid nii suuri intressimäära erinevusi vahesid ei saa Sõerdi arvates sellise argumendiga põhjendada.
Otsi muid võimalusi. Kuigi pangad on alustavatele ettevõtetele laenuvõimalusi laiendanud, tuleb Sõerdi sõnul küsida, mis hinnaga laen saadakse ja kui mõttekas selle kasutamine majanduslikult on. “Kõrged laenukulud on oma ettevõttega alustajatele takistuseks ja sunnivad otsima alternatiive,” leiab ta.
Sõerdi sõnul pakub riik alustavatele ettevõtetele laenu saamiseks mitmeid meetmeid, näiteks on olemas KredExi võimalused ja ka EASi erinevad meetmed. EAS pakub tema sõnul nõustamisteenuseid, mida võiksid ettevõtjad rohkem kasutada.
Alustavatel ettevõtetel soovitab Sõerd peale KredExi ja EASi võimaluste otsida ka tagatisi, samuti tuleb äriplaan korralikult läbi mõelda. Tema sõnul on probleemiks, et teemakohast informatsiooni pole tihtipeale piisavalt saada. “Kui Eestis palgatöö otsa saab, ettevõtlust ei saa ka ise proovida, siis järgmine variant on välismaale minna. Seda me ju ei soovi,” ütles Sõerd.
Finance Estonia tegevjuht Krõõt Kilvet ütles, et tegu pole ainult Eesti-keskse teemaga ning probleem puudutab ka teisi riike Euroopas. “Lihtsalt Eestis on suhtarvud kordades halvemad, kui need Euroopas on,” ütles ta, lisades, et praegu on ettevõtetel ligipääs finantseeringutele üsna piiratud.
“Kui vaadata Eesti finantssektorit, siis on ta väga pangalaenudekeskne ja panga laenutingimused üldjuhul eelistavad tegutsevaid ja olemasoleva äriplaani ja kassavooga ettevõtteid,” ütles ta. Kilvet soovitab alustavatel ettevõtetel otsida alternatiivseid võimalusi. Näidetena tõi ta välja Äriinglite Assotsiatsiooni ja Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni.
Pankade põhjendused
LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Indrek Nuume leiab, et alustavatel ettevõtetel on kõige keerulisem laenu saada, sest nende ebaõnnestumise risk on oluliselt kõrgem kui juba tegutsevatel ettevõtetel. Seepärast ei soovi tema sõnul pangad reeglina ka alustavatele ettevõtetele laenu anda. “Kui aga soovivad, siis on nende laenude intressimäärad keskmisest kõrgemad,” lisas ta.
Alustavad ettevõtted on enamasti alla 500 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtted. Vastavalt Krediidiinfo uuringule on pankrotistunud ettevõtetest kolmveerand väikeettevõtted. Nuume sõnul peitubki siin vastus, miks alustavate ettevõtete laenude intressimäärad on kõrgemad.
Nuume lisas, et esmane kapital ettevõtte stardiks peaks tulema ikkagi inimestelt endilt. “Võõra rahaga äri alustamine teeb ettevõtte väga vastuvõtlikus muutustele, kui kõik ei peaks minema päris nii, nagu äriplaanis kirjas oli,” selgitas ta.
Swedbank: intressid Euroopa keskmisest madalamad
Swedbanki ettevõtete kliendisuhete juhtimise osakonna valdkonnajuht Priit Lopsik ütles, et mullu avaldatud European Investment Fundi uuringu põhjal jääb alustava ettevõtja kuni 25 000 euro suuruse laenu intress Euroopas vahemikku 4–35%, olles keskmiselt 11% kandis. Swedbanki väljastatud alustavale ettevõttele mõeldud stardilaenu intress jääb alla 10%. Seega võib Lopsiku sõnul öelda, et Eesti alustav ettevõtja saab finantseeringu odavamalt kui Euroopas keskmiselt.
Lopsiku sõnul pakub Swedbank täiendava lahendusena võimalust laenata kuni 10 000 eurot vaid juhatuse liikme käenduse tagatisel. Tema sõnul on ettevõtjad sellise võimaluse väga hästi omaks võtnud. Sellised laenutingimused Lopsiku sõnul ettevõtete loomist ei pärsi.
Pole peamine takistav tegur
Lopsik märkis, et Praxise uuringu järgi on ettevõtte arengut takistavate tegurite nimekirjas esimene kõrge maksukoormus, järgnevad probleemid toodetele/teenustele turu leidmisega ja arvete maksmata jätmine või maksmisega viivitamine klientide poolt. Keeruline finantsvahendite kättesaadavus on alles 5. kohal. Ta lisas, et väikeettevõtete finantsvahendite kättesaadavus võiks olla riigi ja pankade ühine mure. “Pangana oleme valmis siin panustama,” ütles ta.
SEB väike- ja keskmiste ettevõtete segmendijuht Taavi Tomson märkis, et laenu andmise üks põhikriteerium on laenusaaja rahavoog. Kuna alustavatel ettevõtetel puudub ajalugu, on seetõttu ka tuleviku prognoosimine keeruline, täpsustas ta. Sageli puudub alustaval ettevõtjal Tomsoni sõnul ka reaalne valdkonnapõhine kogemus, seega muutub tuleviku edukuse hindamine veelgi keerulisemaks.
“Oluline on mõista, et pangad ei tegutse riskikapitalistidena, vaid eesmärgil olla ja töötada kliendiga koos aastakümneid,” selgitas Tomson. Kui pank finantseeriks kõrge riskiga projekte suuremas mahus, ei oleks see Tomsoni arvates kasulik ei ettevõtjale ega ettevõtlussektorile tervikuna.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum