Vitsur IRLi ideest: enneolematu!

Vitsur ei nõustunud IRLile oponeerinud erakondadega, et tegemist on sisuliselt astmelise tulumaksu ideega. "Siis on meil kogu aeg astmeline tulumaks olnud, sest meil on maksuvaba miinimum alati olnud," ütles Vitsur. Tema hinnangul on sissetulekust sõltuv tulumaksuvaba miinimum midagi muud ja enneolematut.

"Kui see tõesti on nii, et puudutab ainult inimesi, kes teenivad alla 500 euro, siis see on juba midagi keskaegset või nagu varakapitalistlik Inglismaa, kus erinevaid inimesi maksustatakse hoopis teiste põhimõtete järgi. Ei ole enam üldine tulumaks, vaid on vaeste inimeste tulumaks ja siis ülejäänute tulumaks," oli Vitsur kriitiline.

Ta tõi näiteks, et kui inimesele makstakse 600 eurot, siis ta maksab 100 eurolt kogu ulatuses tulumaksu ja sellisel juhul on targem mitte teenida isegi 520 eurot, vaid jääda 500 euro juurde.

Vitsur hinnangul sarnaneb selline süsteem nõukogude liidus olnud usukultuse teenijate maksustamisega. "Kui sa olid nõukogude pensionär ja said paarkümmend rubla kirikukoori juhtimise eest, siis maksustati sinu pensionit ja kirikukoori juhtimise tasu. Tegelikult maksid peale, maksid pool oma pensionist ära ja siis maksustati sind mitte kui nõukogude inimest, vaid kui usukultuse teenrit, kelle tulumaksumäär oli mitu korda kõrgem tavalisest maksumäärast," selgitas majandusteadlane.

Minnakse kaudsete maksude kallale. Vitsuri sõnul on välistatud, et tulumaksuvaba miinimumi sõltumine sissetulekust sellisena võiks realiseeruda. "Kui üldine viissada eurot on maksuvaba miinimum, siis seal võib arutleda, aga selline idee on pretsedenditu," ütles ta.

Vitsuri sõnul tekib veel küsimus, kuidas maksustatakse sellisel juhul osaajaga ja hooajalisi töötajaid. "Meil ju maksustatakse aasta tulu. Kui inimene töötab suvel kaks kuud ja saab 4000 eurot, siis aasta keskmise tulu on tal väiksem kui 500 – kas see on siis maksuvaba? Momendil on see niivõrd vähe seletatud, et arvata ei oska midagi," märkis Vitsur.

Kuid kas IRLi välja arvutatud 120 miljonit eurot on teoreetiliselt võimalik eelarves katta? Vitsuri hinnangul saab kulusid alati kokku tõmmata, kuid vajadus kulutada on alati suurem. Sellisel juhul kannatavad tema hinnangul kas haridus, tervishoid või tuvalisus. Variant on ka kokku hoida efektiivsuselt, kuid sel juhul jääks midagi tegemata.

"Ega siis muud ei ole - kui otsene maks alaneb, suurenevad kaudsed. Teisi otseseid makse nagu kinnisvaramaks või automaks me ei taha sisse viia, need me alles kaotasime. Siis on valida – kas hakata varandusmakse sisse viima või minna jälle aktsiiside ja käibemaksu kallale. Muud võimalust pole,"

Küsimusele, kas oleks mõttekas tõsta maksuvaba miinimum 500 euroni, vastas Vitsur et pooldab evolutsioonilist ja rahulikumat arengut. "Kui meil on kogu aeg maksuvaba miinimumi üsna tagasihoidliku tempoga tõstetud ja järsku tehakse suur hüpe, ilma et oleks teada, mis sellega kaasneb, siis ma olen ettevaatlik ja suhtun skeptiliselt," kõneles ta ja lisas, et maksureformi ei saa nii teha, et riigieelarvest võetakse ära 120 miljonit, nagu IRL arvutas.

Vitsur märkis lisaks, et tema jaoks on suurim mure, et ei mõelda Euroopa struktuurifondide raha kadumisele. "Me unustame ikka ära selle, et kui mitte varem, siis seitsme aasta pärast on meil struktuurifondide raha tunduvalt vähem. Mida me siis maksustame ja kuidas me siis tagasi läheme kõrgemale maksustamisele? Küsimusi on väga palju ja vastuseid esialgu veel pole."