2013: rohkem raha, vähem kasumit

Saja suurema toidutootja koondkäive veidi kasvas, kuid lahedamat elu suurem raha­hulk siiski ei toonud, sest kulud kerkisid veelgi kiiremini ning ettevõtete kasumlikkus hoopis vähenes.

Eksport on toiduainetööstustele alati väga oluline olnud ning tasapisi aasta-aastalt suurenenud. Nii ka möödunud aastal, kui 37 protsenti Eestis toodetud toiduainetest ja jookidest müüdi välismaale. Traditsiooniliselt läks kõige enam ekspordiks piimatooteid ning suurim ekspordi sihtriik oli Soome.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul olid ärevamad ajad piimasektoris, kus ettevõtete kasumlikkus vähenes. “Toorpiim kallines, sest tootjad survestasid tööstusi hindu tõstma. Koguni kolmandik toorpiimast müüdi Leetu, sest sealt saadi parem hind,” räägib Potisepp. Samas kalasektori toob ta positiivse arenejana välja, sest kalatööstused eksportisid samas mahus või isegi veidi rohkem kui piimatööstused. Pidevalt on vähenenud ka vaid külmutatud kala eksport ning suurenenud valmistoodangu müük välispartneritele.

Tarbijatrendidest toob Potisepp välja selle, et tarbijad muutuvad järjest teadlikumaks. Näiteks ei taheta enam eriti osta Private Labeli tooteid ning tehakse enne poodi minekut ära korralik eeltöö, et toidukorv täitagi ainult just parasjagu soodushinnaga müüdavate kaupadega. “Inimesed teevad vähem impulssoste ja isegi kõrgema sissetulekuga inimesed uurivad põhjalikult hindu. Ka mahetoodete eest ei taha inimesed palju rohkem maksta vaid argumendiga, et need on mahetooted. Kõik see survestab väga kaupade hinnataset,” selgitab Potisepp.

Ettevõtete tootearendus on suunatud sinnapoole, et muuta müüdavat tervislikumaks – vähem kunstlikke lisaaineid, järjest rohkem ehedaid maitseid. “Me näeme parima toiduaine konkursil juba aastaid, kuidas ettevõtted aina otsivad võimalusi vähendada kunstlike lisaainete sisaldust või neist üldse loobuda. Võib öelda, et Eesti tööstused kasutavad neid pigem vähem kui rohkem,” ütleb Potisepp. “Tootearenduses paistab ka silma, et inimesed tahavad vanu ehedaid maitseid – hapukoor olgu ikka 20protsendine, mitte lahjem. Light-tooteid üldse Eesti inimesed eriti ei armasta.” Igal aastal lisandub toidusektorisse 40–50 uut väikest tegijat, peamiselt mikroettevõtted. Nad ei avalda märkimisväärset mõju sektori üldisele töötajate arvule, kuid Potisepa sõnul pakuvad tihtipeale vägagi huvitavaid tooteid. “Sealt tuleb erilisi ja gurmee valdkonda kuuluvaid maitseid ehk et selliste väiketegijate lisandumine on vägagi positiivne ja rikastav,” lisab ta.

Kui eelmist aastat peab Potisepp üldiselt heaks, siis tänavune aasta on kui tundmatus kohas vettehüppamine. Raske või peaaegu võimatu on ennustada, kuidas mõjutavad siinseid tööstusi Venemaa kehtestatud sanktsioonid Euroopa Liidu suhtes. “Kindlasti on ettevõtetel varuplaanid ja ma arvan, et oleme ka natuke tugevamad ning targemad kui 90ndate Vene kriisi ajal,” ütleb Potisepp. “Samas on olukord murettekitav, sest sanktsioon puudutab kogu Euroopa Liitu. Sellist olukorda pole varem olnud ja me võime vaid oletada, et nüüd seisab igaüks enda eest. Tarbijad saavad siin omamaiseid tööstusi toetada, ostes Eesti kaupu – ehk et kui on valida sarnaseid kaupu, siis võtke Eesti oma!”

Esimene ots otsaga kokku tulemine üle 8 aasta. Atria Eesti juht Olle Horm nimetab möödunud aastat Atria jaoks murranguliseks – esimest korda Eesti turul tegutsetud kaheksa aasta jooksul ei jäänud ettevõte miinusesse, vaid tuli nulli. “Meil vahetus peaaegu kogu juhtkond, paika jäi vaid kaks juhti. Oli palju muudatusi juhtimises, langetasime üldkulusid, otsustamisprotsess läks kiiremaks, loobuti vähemkasulikest tegevustest, töötajate arv vähenes 7–8 protsenti, vähendasime toodete arvu ja keskendusime kõrgema töötlemisastmega toodete müügile. Müüsime vähem toorainet. Kõige selle tulemusena langes käive 5 protsenti, kuid samas tegutsesime kasumlikumalt,” selgitab Horm. “Sisuliselt tegime sama asja, mis meie konkurendid, kui vast 5 aastat hiljem.”

Tema sõnul oli lihatööstuses üldiselt väga stabiilne aasta, mis andiski võimaluse ettevõtte siseasjad korda teha. “Trend on tervislikkuse poole – võtame toodetest välja kõik lisaained, mis vähegi võimalik, E621st (maitsetugevdaja – toim.) me enam ei räägigi. Ka vähendame soola- ja rasvasisaldust. Nt hakklihad on madalama rasvaprotsendiga. Need on trendid juba mitu aastat,” räägib Horm.

Töötajate pärast konkureerib metsaga. Eelmisel aastal hakkasid ettevõtjad üha valjema häälega rääkima tööjõupuudusest ning oma Lõuna-Eestis asuvate tootmisüksustega pole ka Atria mingi erand. “Valgas on Eesti suurim töötus, kuid inimesi tööle võtta pole,” ütleb Horm. “Meil on just suvel vaja hooajatöölisi, kuid inimesed, kes võiksid töötada meil, korjavad metsades marju-seeni ning teenivad nii oma lisakopika. Sisuliselt on nii, et kui sul on suvetööjõud aprilliks värbamata, siis suve jooksul enam kedagi ei leiagi.”

Tänavusest aastast rääkides ütleb Horm, et kuni jaanipäevani oli see enam-vähem tavaline. “Juulis oli imeline grilltoodete müügi aeg, nüüd lähenev sigade katk ja Venemaa kriis. Mõlemad asjad on meie jaoks ülikriitilised. Kui sigade katk peaks jõudma meie farmidesse, siis on meie tegevus aastateks häiritud. Loomulikult oleme omalt poolt kõik teinud ja loodame, et see läheb meist mööda,” ütleb Horm.

Eestis kasvatatakse umbes 500 000 siga aastas ning viiendik neist on müüdud siit Euroopa Liitu, kes omakorda on olnud Venemaale suur sealihatarnija. “Kui nüüd Venemaa ei osta, siis tekib suur liha ülejääk ning on küsimus, kaua meiegi saame oma sealiha muretult Leetu müüa. Ehk et võib tekkida, et ühel hetkel on meil suur lihaülejääk. Lisaks seakatk, mille kohta tulevad negatiivsed uudised mõjutavad inimeste lihatarbimist. Kui aga sealiha tarbimine inimese kohta isegi vaid paar kilo väheneb, mõjutab see väga tugevalt meid,” räägib Horm. “Rasked ajad on ees. Pea kohal on väga tumedad pilved.”

Kalev nautis investeeringute vilju. Edukaks nimetab möödunud aastat ka Kalevi juht Kaido Kaare. “Ettevõtte tootmis- ja müügimahud kasvasid jõudsalt ning meie jaoks oli see ka oluline investeeringute aasta,” ütleb ta. Nimelt alustas mullu sügisel tööd uus ca 3,2 miljonit eurot maksma läinud assortiikommide- ja š okolaaditahvlite liin, mille abil saab Kalev toota maiustusi senisest kolm korda kiiremini ning panustada ka enam tootearendusse.

Eelmisel aastal sai teatavaks Kalevi ja Põltsamaa Felixi omanikfirma Orkla otsus need kaks ettevõtet liita. “Selle otsuse taga oli eesmärk muuta ettevõtete töö efektiivsemaks ning vältida teatud funktsioonide dubleerimist ettevõtetes,” ütleb Kaare, kes juhib mõlemat ettevõtet. Ta lisab, et kaks-ühes-juhtimine on toonud ka juba paremad majandustulemused.

Venemaale saab veel komme eksportida. Kalev panustab põhiliselt koduturule, kuid Eestis valmistatud maiustusi müüakse ka väljapoole. Kokku annab eksport ettevõtte müügist 12 protsenti ning sihtturgudeks on eelkõige Rootsi, kuid ka Venemaa. “Täna Venemaa poolt kehtestatud piirangud toiduainete sisseveole riiki meie valdkonda veel ei puuduta, eks aeg näitab, mis edasi saab,” ütleb Kaare.

Töötajate puudusest rääkides ütleb Kaare, et lihtsamatele tootmistöödele ja eriti öistesse vahetustesse on aina keerulisem inimesi leida. “Samuti näitab tõusutrendi töötajate voolavus, kuna varasemast lihtsam on leida endale uus, muuhulgas ka kodulähedasem töökoht,” sõnab ta. Muidugi küsivad ka töötajad aina enam palka ning nende soovi kohaselt võiks palk igal aastal tõusta 10–15 protsenti. Reaalselt aga pole olnud võimalik nii suurt palgatõusu pakkuda, kuid tänavu aasta algusest tõstis Kalev pea kõigil ametikohtadel palku ca 5 protsenti.

Kuum suvi tõi suure käibekasvu. Käibe suuruse järgi suuruselt teise toiduaineettevõtte Premia Foodsi juht Katre Kõvask ütleb eelmise aasta kohta, et märksõnadeks olid rekordkäive, kasumikasv ja uuenenud juhtimismeeskond. “Tavapärane on toidusektoris näha 3–5 protsendilist aastast orgaanilist kasvu, stabiilset kulubaasi ja võlakohustuste määra. Meie eelmise aasta tulemused erinesid tavapäraseks peetavast aga positiivselt – käive kasvas üle 14 protsendi ja paranes ka kasumlikkus. Kiire käibekasvu taustal suutsime ettevõtte tegevuskulusid nii absoluutnumbrites kui ka suhtarvuna võrreldes 2012. aasta resultaatidega alandada,” räägib Kõvask.

Eelmise aasta kuum ja pikk suvi tõi jäätiseturul kaasa kõva konkurentsivõitluse –  edusoovist kannustatuna tõid kõik turuosalised turule hulgaliselt uudistooteid ning üllatati massiivsete reklaamikampaaniatega. “Meie koduturul Baltikumis on olukord innovatsioonirindel üsna erinev: kui Eestis olid popid mõnusad, kodused maitsed ploomist punase sõstrani, siis Lätis on märgata rohkete lisanditega ja kallima hinnaklassi, nn gurmeejäätiste pealetungi. Leedu on aga traditsiooniliselt väga hinnatundlik turg ning näha on nii Poolast kui ka mujalt riikidest pärinevaid odavtooteid, kuid üha rohkem osatakse ka väärtustada ka kõrgema kvaliteedi ning põnevamate maitsekombinatsioonidega jäätiseid,” sõnab Kõvask.

Keeruline kalasektor. Ka külmkaubaturg on Baltikumis tema sõnul stagnatsioonist üle saamas ning terve 2013.aasta jooksul nägi ettevõtte kasvu kõigis selle sektori segmentides, sealhulgas ka Horecas. Kala- ja kalatoodete segment on Premia käibest suurima osakaaluga ning ettevõtte peamiseks turuks on Soome, kuhu müüakse jahutatud pakendatud punasest kalast valmistatud tooteid.

Kalasektorit nimetab Kõvast möödunud aastat äärmiselt keeruliseks, sest toorkala hind tõusis, kuid samas Soome jaeturul on üsna keeruline hindu tõsta.

Premia äri omapära on see, et jäätisesektoris vajab ettevõte suvisel ajal päris palju hooajatöölisi nii Eesti kui ka Venemaa tehastes ning hooajatöölisi on vaja ka kalatootmisüksustes Eestis, Soomes ja Rootsis. Nende leidmine pole Kõvaski sõnul alati kõige lihtsam. “Venemaal on see lihtsam, Rootsis keerulisem,” sõnab ta. Eestis jäätisetehasesse suviste lisakäte leidmisega saadi aga kenasti hakkama ning teha töötas terve suve 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, tehes kõigi aegade tootmisrekordeid.

Venemaa praegustest sanktsioonidest rääkides sõnab Kõvask, et Eestist ekspordib Premia Foods idanaabritele vaid kolme toodet, mis moodustas ettevõtte esimese kuue kuu kogukäibest 0,2 miljonit eurot ehk 0,4 protsenti. Et tegemist on koorejäätistega ja hetkeseisuga on Euroopa Liidu päritolu koorejäätiste import Venemaale lubatud, siis impordikeeld Kõvaski kinnitusel kontserni ei mõjuta.

“Loomulikult oleme väga valvsad ja kui peaks juhtuma, et piir läheb kinni, siis hakkame tootma Venemaal või siis lihtsalt neid tooteid ei tee,” tunnistas Kõvask. “Need kolm toodet ei mõjuta meid mitte kuidagi.”

Venemaal on Premia Foodsil ka jäätisevabrik, mille käive langes rubla nõrgenemisest tingituna selle aasta esimesel poolaastal 15 protsenti. See vabrik valmistab jäätist ainult Vene turule.