Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähenenud kulud upitasid toidutööstureid

    Mullune toiduainetootjate paremik nimetas edu peamise põhjusena kulutuste vähendamist. Samuti sai määravaks, millisel turul keegi parajasti tegutses.

    Edetabeli teine, Santa Maria, vastutab oma kontsernis müügi eest Ida-Euroopas, kuhu kuuluvad Baltimaad, Venemaa, Valgevene, Poola, ­Ukraina ja Kasahstan. Kui sanktsioonide tõttu võiks arvata, et Venemaa turg on halvanud ka maitse­ainetootjat, siis tegelik elu on rõõmsam.
    Ettevõtte juhataja Rainer Tammeti sõnul oli eelmisel aastal kiireim müügi kasv Venemaal, mis moodustab Santa Maria Ida-Euroopa müügist ligi 40%. “Kuna me saime seal uusi kliente ja suurendasime toodete jaotust, siis see oli üks kasvu põhjus,” ütles ta.
    Tänavu hindab Tammet ettevõtte kasvu heaks. Müük on poolaastas 15–17 protsenti suurenenud, võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
    Santa Marial lähevad Venemaal üksikud tooted embargo alla. Kuna enamik toorainest tuleb kolmandatest riikidest, siis see Tammeti juhitavat ettevõtet otse ei mõjuta, kuid kaudselt küll – Vene rubla on devalveerunud, tooted on läinud kallimaks.
    “Kindlasti väheneb Venemaa siseturul nõudlus ja suundub odavamatele toodetele. Kallimate toodete segment võib väheneda,” märkis ta.
    Saaremaa Lihatööstus võitis kodumaal. Saaremaa Lihatööstus panustas koduturule, vähendades 2013. aastal piiriüleseid kulutusi. Kulutuste vähendamine andis varasemast suurema ärikasumi, mis aitas ettevõttel kerkida aastaga edetabeli 58. realt jagama 12.–13. kohta.
    Kodusel turul tegutsemist hindab Saaremaa firma juht Kristjan Leedo stabiilseks. “Võib rahule jääda. Selline koolipoisi 3+,” andis ta hinnangu.
    Leedo sõnul on Saaremaa Lihatööstus suutnud tänavu mahtu veidi kasvatada, ligi 3–5%. Kasum on vähenenud umbes sama suurusjärgu võrra. “Kuna Eesti turule on sel aastal rohkem panustatud, siis on tehtud rohkem kampaaniaid ja kulutusi Eesti pool. Venemaa ja Valgevene on praegu kinni, sinnapoole ei saa,” ütles ta.
    Leedo plaanib tänavu ja järgmisel aastal sama mahtu hoida ega taha kellegagi hinnasõtta minna. Ettevõte üritab eksporti laiendada lähinaabrite asemel näiteks Inglismaale ja Taani. Kuna piiri taha müüdava mahu hulk pole suur, julgeb Leedo vaadata kaugemaid turge ning loodab leida vastused aasta lõpuks.
    Kulurihma pingutamisega tuli tänavu kaasa ka Premia Foods, ütles börsifirma tegevjuht Katre Kõvask. Ettevõte suutis tänavu esimese kuue kuuga teenida 49,5 miljonit eurot käivet, mis on aasta­tagusega võrreldes 7,5 protsendi suurune edasiminek. EBITDA ehk ärikasum enne kulumit oli 2,7 miljonit eurot, mis on 1,5 korda enam kui aasta tagasi. Premia puhaskasum kasvas 2014. aasta esimesel poolaastal 1,3 miljoni euro võrra, jõudes 1,2 miljoni euroni ning tegevuskulude osa käibes oli 22,5 protsenti, mis on 2 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Ekspordi osatähtsus Premia Foodsi kogukäibes oli ligikaudu 70 protsenti.
    Uus juhatus ja rekordkäive. Kõvaski sõnul jäid 2013. aastat Premia Foodsi jaoks iseloomustama järgmised märksõnad: rekordiliselt kasvanud käive, kasumi kasv ja ettevõtte juhatuse uuenenud koosseis. Ettevõtte sihtturgude soe suvi kasvatas käivet ja brutomarginaali jäätisemüügis, suurenenud ostujõud parandas külmkauba käivet ja brutokasumlikkust.
    “Toiduäri, nende seas ka Premia, peamine tugevus on selle stabiilsus, seda nii buumi- kui ka kriisi­ajal,” ütles Kõvask. Tema sõnul on toidusektoris tavapärane näha 3–5 protsendi suurust orgaanilist kasvu, stabiilset kulubaasi ja võlakohustuste määra aastas. Ettevõtte mullused tulemused erinesid tavapäraseks peetavast aga positiivselt nii üle 14 protsendi kasvanud käibe kui ka oluliselt paranenud kasumlikkuse poolest. “Lisaks sellele suutis ettevõte kiire käibe kasvu foonil tegevuskulusid nii absoluutnumbrites kui ka suht­arvuna võrreldes 2012. aasta resultaatidega alandada,” kiitis Premia juht.
    Piimatöösturite kukkumine. Valio Eesti ja Maag Piimatööstus kukkusid toiduainetootjate edetabelis märgatavalt, vastavalt 33. ja 39. kohale. Aasta varem olid mõlemad veel esikümnes. Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul tuli n-ö ärakukkumine ettevõtte struktuursest muutusest, kui Valio Eesti ja Võru Juust mullu oktoobris ühinesid. Ühinemise tõttu kasvas küll ettevõtte käive, kuid ärikasum kahanes. “Olulist rolli mängis ka toorpiima suur hinnatõus, mis ei kajastunud tarbijahindades, ja Vene turu sulgumine Võru Juustutööstusele juba 2013. aasta juulis. Kõik need sündmused mõjutasid ettevõtte majandustulemusi,” selgitas ta.
    Solovjov ütles, et ettevõttel on veel neli kuud ­aega, et saavutada mullusest parem tulemus, kuid praegust piimaturgu arvestades jääb 2012. aasta resultaat kindlasti liiga kaugeks. “Meie peaeesmärk on leida alternatiivturge Venemaale, mis ei ole kindlasti kasumlikkuse seisukohalt sama head, kuid peavad tagama meile eelmiste aastatega samas suurusjärgus müügimahu,” lisas ta.
    Maag Piimatööstuse juht Valdis Noppel ei näe edetabelis langemist ärakukkumisena, sest ette jäi vaid neli ettevõtet, kellel on suurem käive. Noppeli sõnul valitses piimasektoris 2013. aastal hindade tõusulaine, millest said suure osa piimatootjad. See tingis sisendkulude tõusu, mille tõi valmistoote turult tagasi vaid eksport.
    Tema teatel ei saavutanud siseturuhinnad võrreldes toorpiimahindadega vajalikku taset. “Kuna meie fookus on olnud siiani värskepiimatoodete turg ja ekspordi osakaal on vaid ligi kümnendik, siis tulemus kalli toorpiima taustal pole üllatav,” ütles Noppel.
    Maagi esindajale tõi laia muige avastus tabelist, et Tartu Mill on neist tagapool. “Reaalsed tegijad mõistavad, et kõik on suhteline. Minu hinnangul väga kõva äri, nad on ilmselgelt TOP 5 tegijad, vaatamata lugupeetud metoodikale,” kiitis Noppel 48. kohale asetunud ettevõtet.
    Toorainete hinna tõus ja konkurents vähendasid koondkäivet
    Valio Eesti juht Maido Solovjov ja Salvesti tegevjuht Lauri Betlem näevad 2013. aasta suuremate ettevõtete koondkäibe ja -kasumi vähenemise peamise põhjusena tooraine kallinemist. Omal kohal on kindlasti tihenev konkurents, sealhulgas väikeettevõtjate aktiivsus.
    Betlemi sõnul on väga raske tuua ühte põhjust. Olenevalt valdkonnast on põhjused erinevad, kuid kõik tulenevad lõppkokkuvõttes konkurentsiolukorrast.
    Tema sõnul tõusid mullu teatud valdkondades sisendite hinnad märkimisväärselt, samas väljamüügihindade tõstmine on aasta-aastalt keerulisem.
    Betlemiga nõustus Solovjov, kelle sõnul mõjutab toidutööstuste kasumit peamiselt sisendite hinna kasv, mis üldjuhul turuhindades nii kiiresti ei kajastu, kui hinnad asuvad tööstusi haavama.
    “Sel aastal kujuneb peamiseks mõjutajaks ühe suure turu äralangemine. Piimatööstused, nagu ka teised toidutööstused, otsivad kõik uusi turge ning püüdlevad ka sisemise efektiivsuse tõstmise poole,” ütles Solovjov.
    Salvesti juht ütles, et põhiliseks mõjuriks saab ikkagi Venemaa turu äralangemine ning sellest tulenevad otsesed ja kaudsed mõjud. “Alternatiivseid turge ei otsi mitte ainult meie tootjad. Sellega tegelevad kõik keelu saanud riigid korraga. See tekitab turbulentsi nii välisturgudel kui ka Eestis,” märkis ta.
    Saaremaa Lihatööstuse juhi Kristjan Leedo sõnul on turule lisandunud väikesi tootjaid, kes müüvad oma regioonis hästi. “Tarbija on hakanud eelistama oma kodukoha lähedast, seda võib küll nimetada viimaste aastate kasvavaks tendentsiks,” ütles ta.
    Leedo sõnul peaks Euroopal jääma üle palju toorainet. Seetõttu ei leita kaugemal kiiresti turge ning see võib tuua kaasa hinnasõja. “See on täiesti reaalne võimalus. Tarbija sellest võidab ja eks iga kriis on millegi jaoks hea. Ettevõtted peavad oma asjad üle vaatama ja tugevamad saavad edasi minna,” lisas ta.
     
     
    Tasub teada
    Toiduainetööstuse käibe TOP 5, miljardit eurot
    Tartu Mill AS  116,2Premia Foods AS  98,9HKScan Estonia AS  98,8Valio Eesti AS  76,5PiimandusühistuE-Piim TÜH  55,5
    Joogitootjate käibe TOP 5, miljardit eurot
    Liviko AS  135,2A. Le Coq AS  81,3Saku Õlletehase AS  71,2Altia Eesti AS  32,5Remedia AS  8,8
     
     
     
     
    Pane tähele
    Septembris ilmuvad edetabelid­:Kinnisvarahaldus- ja korrashoiufirmade TOP ilmub 4. septembril kuukirjas KinnisvaraEhitusmaterjalitootjate TOPTurunduse 14 valdkonna TOPEnergeetika- ja kommunaal­majanduse TOPEkspedeerimisettevõtete TOPKoolitusettevõtete TOPRikaste TOPMüügikäibe kasvataja TOPEkspordikäibe TOP
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.