Äri 25. Müüb kas või sangaga toru

Tänavu veebruaris täitus tal firmas 20 aastat. Kui nüüd juuksekarva lõhki ajada, siis ühel mehel, Toomas Veskusel, on Onninenis sama pikk staaž. “Ma võtsin Toomase tööle kaks päeva pärast seda, kui ma ise olin palgatud,” täpsustab Matt.

Peeter Matt asus 1994. aasta veebruaris tööle algul laojuhatajana ja seejärel kohe logistikajuhina ning Toomas Veskus tuli tööle tavalise laomehena. Nüüd on Veskus logistikajuht ja Matt 2001. aasta kevadest ASi Onninen ja Onninen Balticu tegevjuht. Soome kontsern OY Onninen avas 1992. aasta juuni algul Tallinnas oma esimese välisesinduse, mille lükkas käima Andres Virkus. Müük Eestis läks hästi ja õige pea oli selge, et vajatakse oma ladu, sest kliendid ei mallanud oodata, millal tellitud kaup Soomest kohale jõuab. Ettevõtte tollane juht Virkus võttis tööle Peeter Mati, kelle esmaseks ülesandeks oli üles ehitada ladu, korraldada logistika ja palgata laomeeskond.

Omandisuhted sassis. Mati sõnul valitses tollal tohutu segaduste aeg ja laopinda leida polnud sugugi lihtne. “Kuna käis üks suur erastamine, tähendas see seda, et nõukogudeaegsed omandisuhted olid kadunud ja uusi ei olnud veel tekkinud,” räägib ta. “Sageli ei olnud üldse võimalik välja selgitada, kes on hoone tegelik omanik. Või teine äärmus, kui ühte ja sama hoonet pakkus müüa mitu müüjat, kes kõik kinnitasid, et nemad on hoone omanikud.”

Lõpuks, nagu elus ikka, jõudis ta sobiva lahenduseni tänu tuttavatelt saadud infole. Suur-Sõjamäel asunud ETK vana angaar remonditi ära, paigaldati vajalik laoinventar ja 1994. aasta detsembris alustas ladu tööd.

Jaanuaris 1995 korraldati väärikas avamispidu, mille külalisi, eriti Soomest saabunuid, tabas aga päris suur šokk. “Lint oli just pidulikult läbi lõigatud ja kõned peetud, kui ühel hetkel läksid angaari suured uksed lahti ning sisse tormasid politsei eriosakonna mehed, automaadid käes ja maskid ees,” meenutab Matt. “Küsisid, kus salaviin on, ja asusid peolaudadel olevaid viinapudeleid kontrollima. Veendunud, et selles angaaris käib legaalne avamispidu, politsei lahkus. Tükk aega oli laohoones vaikus, enne kui melu hakkas vaikselt taas tuure üles võtma.” Tuli välja, et samal territooriumil oligi kuskil salaalkoholi ladu, ent politsei võttis haarangut tehes esimese hooga kogemata ette vale angaari. “See seik iseloomustab hästi kogu seda natuke anarhia moodi õhkkonda, mis valitses,” lisab Matt. Eks politsei näitas ka jõudu, sest kuu ­aega varem olid salaviinaärikad mõrvanud Mäo ristis mitu nende kolleegi.

Lisaks segasele ajale olid segased lood tollal ka kauba nimetustega. Turule tuli järjest uusi tooteid, ent eestikeelseid termineid polnud. “Esimesed aastad töötasime soomekeelsete kataloogide ja hinnakirjadega,” seletab Matt. “Soomekeelsed terminid levisid Eestis jõudsalt, kliendid küsisidki tooteid soome keeles. Hiljem sõlmisime tõlkelepingu TTÜga, õppejõud korrastasid terminoloogia ja enamik kodumaistest termineist on tänaseni käibel.”

Matt räägib vahelduseks lõbusa loo, kuidas ühe kliendi, Ida-Virumaa tootmisfirma varustaja, tehnikakaupadest mitte midagi jagav naine helistas Onnineni ja küsis, kas neil sangaga toru on. Onnineni klienditeenindajad ei saanud aru, milline laos olevatest torudest võiks olla küsitud sangaga toru. Kui varustaja oli lasknud tootmismeistril paberile vajamineva toru joonistada ja selle Onnineni kontorisse faksile saatis, saadi aru, et klient vajas tavalist kuulkraani. “Visuaalsel vaatlusel on tegu torujupiga, millel justkui sang peal, millega kraani avada või sulgeda,” muigab Matt. “Ma arvan, et meistrid tegid naise kulul veidi nalja ja lasid tal otsida sangaga toru.”

Lätlased ja leedulased ei jõua järele. Matt peab oma kõige suuremaks saavutuseks Onninen Balticu struktuuri käivitamist. “Selle au võin endale küll võtta, et Baltimaade organisatsioon on minu üles ehitatud,” möönab ta. Matt tunnistab, et kui ta 2001. aastal Balticu juhina ametisse asus, oli ta veendunud, et Läti ja Leedu müügimaht läheb kiiresti Eesti omast mööda. “See oli vale arvamine. Seda ei ole juhtunud üldises majanduses ega ka meie äris,” tõdeb Matt. “Eesti andis 2001. aastal Onnineni kogu Baltimaade käibest poole ja praegu on täpselt sama seis. Kõik turud kasvavad, aga Läti ja Leedu pole meile järele jõudnud.”

Onninen on kogu aeg pakkunud kogu tehnokommunikatsioonipaketti ehk kütte-, vee-, ventilatsiooni-, elektri-, jahutus- ning tööstustarvikuid. “Enamik meie konkurente on millelegi spetsialiseerunud ja seega meid nendega võrrelda pole üheselt võimalik,” lausub Matt. “Meie käive on suurim, aga meil on ka rohkem alasid, millega tegeleme.”

Mati sõnul on Onnineni fookus praegu müügivõrgu laiendamisel. “Vajalik infrastruktuur on meil selleks olemas,” märgib ta. “Eelmise buumi ajal 2000. aastate keskel investeerisime logistikavõrku ja vahepealsetel masuaastatel investeerisime uude IT-süsteemi.” Mullu avas Onninen müügiesinduse Narvas ja järgmisel aastal avab Pärnus, tänavu on töötajate arv kasvanud üle 20 inimese võrra.

Seminarile joosti tormi

Ühed olulised turunduskanalid olid 1990. aastatel seminarid, kus firmad tutvustasid oma tooteid, ja kus saalid olid alati huvilisi täis.

“Seminarid olid kasulikud mõlemale poolele – meie saime võimalikke kliente ja inimesed said vajalikku oskusteavet,” põhjendab ASi Onninen tegevjuht Peeter Matt, miks  seminarid nii populaarsed olid. “Kutsusime seminaridele asjatundjaid ehk ehitusinsenere, arhitekte, projekteerijaid. Väga lihtne oli saalid täis saada, sest huvi uute toodete vastu oli meeletult suur.”

See oli aeg, mil vanu kütte-, vee-, elektri- jt tehnosüsteemide materjale polnud piisavalt saada ja välismaine toodang oli alles leidmas teed meie turule. “See uus kaup, mis läänest tuli, oli hoopis teistsugune ja siinne tarbijaskond polnud harjunud uute materjalidega. Kõik oli kõigile uus,” meenutab Matt.

Ta lisab, et kuna kaupa oli tollal turul vähe ja ka konkurente oli vähe, oli Onnineni tegevuse käimatõmbamine selle võrra lihtsam. “Kes kaupa vajas, otsis meid ise üles. Nõukogude ajast olid inimesed ju harjunud, et ostja peab ajama kaupa taga, mitte müüjad ostjaid taga,” räägib Matt. “Katsu sa praegu saada seminarile täissaal. Öelda lihtsalt, et tutvustame uut toodet, ei paku pinget.”

 

AS Onninen

Asutatud 02.08.1993.müüb hulgi elektri-, kütte, vee-, ventilatsiooni-, jahutus- ja tööstustarvikuid.Emaettevõte: Onninen OY (Soome).Käive 2013. aastal 31 561 675 eurot.Kasum 2013. aastal 50 038 eurot.töötajaid Eestis 118, Baltimaades kokku 250.Müügiesindusi Eestis 5 (Tallinnas kaks, Tartus, Jõhvis ja Narvas) ning logistikakeskus Jüris. Lätis on kaks müügipunkti-ladu Riias ja müügiesindajad regioonides, Leedus on kolm müügiesindust.02.06.1992 – Tallinnas Sadama tänaval avati OY Onninen esindus Eestis, mida asus juhtima Andres Virkus.25.08.1993 – registreeriti AS Onninen, tegu oli Onnineni esimese tütarettevõttega väljaspool Soomet.1994  talv – avati ladu Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval.1996 – uksed avas Tartu ­filiaal, praegune Onninen Express Tartu.1997 – ladu ja kontor koliti kokku Betooni tänavale.1998 – avati Onninen Expressi Mustamäe müügiesindus.2001 – moodustati Onninen Baltic.2004 – avati müügiesindus Onnien Express Jõhvis.2006 – valmis logistika­keskus Harjumaal Lehmja külas.2009 – käivitus veebipood OnnShop.2013 juuni – avati müügiesindus Onninen Express Narvas.2015 veebruar – avatakse müügiesindus Onninen Express Pärnus.

 

Peeter Matt

Õppinud:Tallinna Spordi­internaatkoolis ujumise erialal, lõpetas 1982. aastal;Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikainseneri erialal, lõpetas 1987. aastal.

Töötanud:1987–1988 mööblifirma TK Kooperaator mehhaanika­insener1988–1992 TK Kooperaator peatehnoloog1992–1994 hulgifirma ASi Estberusa loajuhataja1994–2000 ASi Onninen logistikajuht2000–2001 ASi Onninen ostudirektorAlates 2001 kevadest ASi Onninen tegevdirektor ja Onninen Balticu tegevjuhtKuulus 1980–1983 Eesti ujumiskoondisesse.

 

Lai kaubavalik sobib meile

Roland Jung, ASi TRV Kliima juhatajaMinu koostöö algus Onnineniga oli seotud ühe objektiga, täpsemalt Pärnu rannahoone renoveerimisega, kus minu tollane tööandja AS Sovek tegi allhanke korras eritöid. Oli 1990. aastate keskpaik, kui ehituses kasutati nii Vene kui ka välismaa materjale. Kasutati seda, mida õnnestus kätte saada.Pärnu rannahoones tohtis kasutada vaid kvaliteetseid materjale, näiteks nõuti seal vasktorude süsteemi. Vasktorud olid tollal haruldus ja kui neid kuskil poes müüdi, siis hingehinnaga. Pooljuhuslikult sattusin Onnineni Tallinnas asuvasse kontorisse ja avastasin, et just sealt on võimalik saada vajalikud vaskjupid sobiva hinnaga.Onninen on kindlasti olnud ka TRV Kliimale kõige suurem tarnija. Neil on lai kaubavalik, pluss hea hinnapoliitika ja maksetingimused. ­Onnineni tegevjuhi Peeter Mati ees võtan mütsi maha. Ta tuli omal ajal sellesse firmasse ladu üles ehitama ja on tõusnud tänu oma sihikindlale tööle firma etteotsa.

 

23 aastat tagasiRegistreeriti Eesti-Rootsi-­Vene ühisettevõte bituumeni­firma AS Nybit (praeguneAS Nynas kuulub Rootsi kontserni ­Nynas AB).

22 aastat tagasi Asutati kütuse jae- ja hulgimüügifirma AS Lukoil Eesti.EV Ülemnõukogu võttis vastu otsused riigi- ja munitsipaal­vara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta ning riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta.

20 aastat tagasiAS Magnum Pharma erastas 66,6 protsenti RASi Tallinna Farmaatsiatehas aktsiatest (aastatel 1996–2007 noteeriti Tallinna Farmaatsiatehase ASi aktsiaid Tallinna börsil; alates 2006. aasta detsembrist on farmaatsia­tehase ainuomanik Läti ravimifirma Grindeks).Aegviidu saeveski alustas tootmist, Soome kontserni Fexima tütarettevõte AS Aegviidu Puit investeeris saeveskisse 26 miljonit krooni (1997. aastal omandas saeveski AS Rait ja alates 2009. aastast kuulub saeveski Lemeksi gruppi).Tallinnas Järvel asunud VAZ-keskuses tegutsenud kuuest ­ettevõttest moodustatud Järve Autokeskus erastas 19,9 miljoni krooni eest VAZ-keskuse senise omaniku RASi Autoteenindus.Tartus, endise kammivabriku peahoones avas uksed E-Kaubamaja, mis kuulub ASile Estiko.Registreeriti puu- ja köögivilja hulgikaubandusfirma AS Bambona.

19 aastat tagasi Suuremaid mööblitootjaid ühendav AS M-Investeerimisrühm erastas 51 protsenti RASi Tallinna Mööblimaja aktsiatest 16 miljoni krooni eest (ülejäänud aktsiad müüs riik 1996. aasta sügisel; praegune AS Mööblimaja kuulub Ago, Jaak ja Olev Nigulile).Hotell Tallinn müüdi 15 miljoni krooni eest. Erastamisagentuurilt ostis selle AS Irnesse, mille enamusomanik oli Kompexim AG asepresident Olav-­Lembit Uusna (praegune AS Meriton Hotels kuulub Alexander Kofkinile).Tartu bussiehitusfirma, ­Eesti-Rootsi ühisfirma ASi Baltscan väravast sõitis välja esimene linnaliinibuss (Scania busside ja bussihaagiste tootmine lõpetati Tartus 2007. aasta sügisel).

18 aastat tagasiErastamisagentuur sõlmis ASi Balti Laevaremonditehas müügilepingu ASiga BLRT.

 

Äripäev 25

Äripäev tähistab oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime rubriigi “Äri 25”.Keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule.Kui teil on mõne sündmuse vm kohta huvitavat ­infot, siis jagage seda aadressil [email protected] või aivar.hundi­[email protected]