Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Muinasjutt olulistest asjadest
Vanemuise uuslavastus “Armastan! Armastan! Armastan!” on mänguline ja muinasjutuline käsitlus asjadest, mis elus olulised on.
Esimese vaatuse alguses sellest veel aru ei saa. Eesriide avanedes on näha lasteetendusele sobivat lillelist lavakujundust, kus kõike on liiga palju – lilli, maastikupilte, kunstmuru, dekoratsioonielemente.
Meeleolude muutus. Poole vaatuse pealt meeleolud muutuvad. Õigemini etendus kulgeb samas vaimus edasi, lihtsalt vaatajale jõuab kohale, et muinasjutustiil on vaid vorm millegi olulisema edasi andmiseks.
Teave, mis teise vaatuse lõpuks on vaatajani jõudnud, on liigutav. Hingel hakkab kerge ning hea meel on nii näitemängu tegelaste üle kui ka iseenesestki.
Lavastuses lapselikuks vormitud teema on iseenesest tõsine ja igavikuline: Miks me armastame, mis mõte sellel on ning mis meid segab või tagant tõukab tundmaks armastust, mis on suurem kui vaid kahe inimese vaheline tunne.
Nende mõtete edasiandmiseks rullub laval muinasjutu formaadis lahti lihtne ja traagiline lugu kahe Gruusia noore teineteiseleidmisest. Ehmatavalt päevakajalisena mõjub ootamatu kuulutus, et sõda tuleb kindla peale ja sellest ei pääse.
Lavastus kõigile. Oma osa lavastuse ehedusest on kindlasti osalevate näitlejate teene, kelleks on noored, kevadel alles lavakunstikooli lõpetanud uued vanemuislased. Näidendis on julget energiat ja mängida tahtmist, edasi antuna näitlejate poolt, kelle lapselikkus mõjub siira ja värskena.
Esimesena osatäitjate nimekirjast tooksin välja hernehirmutise rolli täitnud Markus Dvinjaninovi, kelle kõrvalosa mõju näis tugevalt konkureerivat peamise suhteliini (Reimo Sagor ja Jaanika Arum) olulisusega.
Kui ma mõne lavastuse puhul ei oska ette kujutada, kellele ma oma tuttavatest seda vaadata võiksin soovitada, siis “Armastan! Armastan! Armastan!” puhul ei kujuta ma ette, kellele ma seda ei peaks soovitama. Selle vaatamine tuleb kasuks kõigile.
Hinnang
“Armastan! Armastan! Armastan!”
Hinnang: 9
Lavastaja: Avtandil Varsimašvili (Gruusia)Esietendus: 25.08Tartu Sadamateatris