Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kättesaamatu vara. Eraisikul napib võimalusi Eesti metsa investeerida

    Kuigi Eesti mets on esmapilgul kindel ja ahvatlev investeering, pole eraisikul üleliia võimalusi sellest kasu lõigata. Kodumaal tegutseb üks kinnine metsafond ja vastloodud tulundusühistu, mille investorite ring on veel väike.

    “Arvestades valdkonna spetsiifilisust, siis pole mets kindlasti laiade masside jaoks atraktiivne sektor,” kommenteeris SA Erametsakeskuse juht Jaanus Aun, kelle sõnul investeerivad metsa eelkõige suurettevõtjad ning teatud piirkonnas tegutsevad väiksemad metsamajandajad.
    Tuleb tunnistada, et Eestis napib tavainvestori jaoks sobivaid võimalusi kohalikku metsa investeerimiseks. Kui ise metsa hooldamise ja kasvatamisega tegeleda ei soovi ning suuremat summat sukasäärest võtta pole, jääb võimaluste ring esmapilgul kitsaks, et mitte öelda olematuks.
    Mitteavalik metsafond. Üks võimalus metsast kasu lõigata on kodumaine Birdeye Timber Fund, kuhu möödunud aastal suunas eestlaste pensioni­raha ka LHV pensionifondide juht ­Andres ­Viisemann. BTFi puhul on aga tegemist mitteavaliku investeerimisfondiga, mis on suunatud peamiselt professionaalsetele investoritele. See aga tähendab, et osakute pakkumine ja väljalaskmine pole avalik.
    Samuti ei pääse fondile ligi tavaline eraisik, kel tagataskus mõni tuhat eurot. Praegu on ühe pakkumise käigus minimaalne summa ühe investori kohta 100 000 eurot.
    Hiljuti lisandus jaeinvestoritele aga uudne lahendus, kuidas metsamaa pealt tootlust teenida. Nimelt asutati mullu Tarmo Leesi eestvedamisel tulundusühistu Eesti Ühismets, mis toimib fondiga sarnasel põhimõttel. See tähendab, et investor tasub kohustusliku 250eurose sissemakse ning teenib edaspidi tulu vastavalt panusele metsa­kapitali. Leesi sõnul on tulundusühistu pluss see, et esialgu pole tarvis suurt summat, kuid sissemakseid saab pidevalt suurendada. “Tegelikult tahame inimestele õpetada ka säästmist ja säästude investeerimist. Heaks näiteks on mõned meie liikmed, kellel on tehtud igakuised püsisissemaksed,” märkis Lees. Praegu on tulundusühistul 20 liiget ja Leesi kinnitusel huvilisi jagub. Metsamaad on kokku 14,3 hektarit ja see kasvab vastavalt investorite arvule. Aastaseks tootluseks on planeeritud minimaalselt 4%. “Arvestades asjaoluga, et Eesti Ühismets investeerib ainult hea kasvupotentsiaaliga metsamaadesse, võib eeldada, et pikemas perspektiivis võib aastane tootlus jääda vahemikku 4–6%,” lisas ta.
    Omal käel investeerimine nõuab teadmisi. ASi Birdeye Capital partneri ja fondijuhi Sander Pulleritsu hinnangul pole investori jaoks üksi ja otse metsamaasse investeerimine otstarbekas. “Tegemist on kapitali- ja töömahuka tegevusega, mida ei soosi mahuökonoomika ning riskide kontsentreerumine ühele või vähestele metsamaa kinnistutele,” põhjendas Pullerits. Lisaks peab tema sõnul kindlasti arvestama, et mets on elusorganism, mida mõjutavad muu hulgas näiteks kasvukoht, majandamisvõtted ning kliima.
    Juba mitu aastat omal käel metsa investeerinud metsakasvataja ja metsakonsulent Olavi Udam ütles, et eraisikuna on metsa investeerimine võimalik, kuid see nõuab rohkelt teadmisi ja oskusi. Temagi möönis, et Eestis on praegu vaid üks avalik fond, tulundusühistu Eesti Ühismets, kuhu tavakodanik saab investeeringuid teha.
    Turul palju spekulante. Mullu tehti maa-ameti andmetel metsamaaga 172 tehingut, mille järgi vahetas omanikku natuke üle 1600 hektari metsamaad. Ühe hektari hind oli keskmiselt 2745 eurot.
    Erametsakeskuse juhi Jaanus Auna sõnul on üsna raske hinnata, kuivõrd populaarne investeerimisobjekt mets eestlaste seas on.
    Udami hinnangul tehakse investeerimist maa soetamise mõttes Eestis piisavalt. “Maaturg on väga aktiivne ja ostjaid turul väga palju, isegi liiga palju. Palju on spekulante ja surve maaomanikele on ebamõistlikult suur ning vajaks minu arvates riiklikku reguleerimist,” märkis ta.
    Metsamaa tootlikkus võib Udami sõnul ulatuda jooksvalt ka 600 euroni hektari kohta aastas, kuid loodusliku tekkega ja hooldamata metsas on keskmine tootlus siiski ligikaudu 130–150 eurot. Kui kasutada metsakasvatusvõtteid, siis on tootlus oluliselt suurem, nentis ta.
    Aun viitas Eesti Maaülikooli tehtud uuringule, mille kohaselt kujunes erametsade majandamise tegeliku tulususe analüüsi järgi kattetuluks 138 eurot hektari kohta. Lahutades kattetulust tulumaksu 21%, saadi metsa majandamise puhas­tuluks 109 eurot hektari kohta.
    Metsakasvatustööde tegemiseks jagatakse ­Auna sõnul SA Erametsakeskuse kaudu metsandustoetusi ning erametsanduse tugisüsteem abistab nii nõuande kui ka teenustega.
     
    Üks küsimus
    Miks on mets hea investeering?
    Sander Pullerits, ASi Birdeye Capital partner ja fondijuhtMeie hinnangul on investoril mõistlik metsafondi investeerida, kuna tegemist on reaalvaral põhineva kapitalipaigutusega.Varaklassina on metsamaa ajalooliselt nii Skandinaavias, Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis maandanud inflatsiooniriski, lisaks on see võrreldes traditsiooniliste investeeringutega aktsiatesse või võlakirjadesse vähem volatiilne, pakub bioloogilist kasvu ja tulu metsa heaperemehelikust haldamisest.Metsamaasse otse investeerimine on kapitali- ja töömahukas, mistõttu investori jaoks võib olla mõistlik teha vastav kapitalipaigutus professionaalselt juhitud fondi kaudu, mis koondab mitmeid investoreid. Samas hajutatakse riski, mis võib kaasneda ühe või väikese hulga metsamaa kinnistutega.
     
     Mis on mis
    Tulundusühistu Eesti Ühismets
    “Investeerimisettevõte”, kus tulu saadakse ühisest metsaomandist ja selle majandamisestAsutati 18. aprillil 2013. Esimene metsakinnistu osteti 29. oktoobril 2013.Eesmärk pakkuda inimestele võimalust olla Eesti metsa omanik ja saada tulu selle majandamisest.Lisaks kohustuslikule 250­­eurosele osamaksule saavad liikmed teha sissemakseid metsakapitali.Tulusa majandamise korral jagatakse liikmetele dividende vastavalt nende poolt metsakapitali tehtud sissemaksete suurusele.
    Allikas: Tarmo Lees
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.