• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piirkondlikud maksuerisused on täna juba ajast ja arust

    Maksuerisuste pooldajad unustavad, et regionaalste maksuerisuste idee kuulub eelmisesse aastatuhandesse.

    Regionaalse tulumaksuvabastuse regulatsioon rakendati Eestis aastal 1997. aastal ja see kehtis kuni 2000. aastani.
    Aastal 2000 hakkas kehtima uus tulumaksuseadus, mille eesmärk oli vabastada äriühingu jaotamata kasum tulumaksust. Äriühingud hakkasid tulumaksu maksma jaotatud kasumilt, põhiliselt dividendidelt. Seoses sellega kaotasid kehtivuse ka regionaalsete maksuerisuste sätted.
    Praegune regulatsioon soodustab investeeringuid äriühingu raamides, välisinvesteeringuid ja uute töökohtade tekkimist üle kogu riigi.
    Kuidas erisus toimis. Varem kehtinud regionaalsete maksuerisuste regulatsioon ei tähendanud seda, et äärealadel oleks kehtinud üldisest 26%  maksumäärast madalam maksumäär. Erisus tekkis sellest, et maksuseadus lubas valitsuse määratud piirkonnas tegutsevatel ettevõtetel ehitiste ja sisseseade soetusmaksumuse tulust maha arvata täies ulatuses. Reeglina oli see kulu lubatud maha arvata amortisatsioonieraldiste kaudu pikema perioodi jooksul. Sellega vähenes tulumaksukohustus. Erisust rakendati üle Eesti, v. a Tallinn ja seda ümbritsevad rikkamad vallad.
    Hiljem seadust täiendati ja lubati ühekorraga maha arvata ka põllumajandusmasinate ja nende parendamiseks tehtud kulud. Regionaalse maksuvabastuse eesmärk oli regionaalse majandusarengu toetamine.
    Jääb arusaamatuks, milliseid erisusi tänased regionaalsete maksuerisuste propageerijad näha soovivad. Praeguse süsteemi sees, kus maksustamise objektiks on jaotatud kasum, ei ole vana regulatsiooni rakendada võimalik.
    Vana süsteemi kaotamisest on möödunud peaaegu viisteist aastat ja selle aja jooksul on majandused ja ka teiste riikide tulumaksusüsteemid läbi teinud suure arengu.
    Vastamata küsimused. Mis on maksustamisobjekt, kuidas see arvutatakse, kuidas hakata maksustama dividende?
    Kui mõeldakse käibemaksuerisusi, siis tuleb arvestada, et käibemaks on ELi maks.
    Jäävad veel tööjõumaksud. Kas erisuste propageerijad soovivad mittesoodustatud piirkondades sotsiaalmaksu tõsta?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Pikk koroona kurnab ning nõuab haiglatelt jõudu ja raha
Kui ühest otsast täituvad haiglad ühe enamate koroonahaigusega patsientidega, nõuab läbipõdejaid hiljem saatev niinimetatud pikk COVID haigla teises osakonnas üha suuremat aja-, raha- ja personaliressurssi, kirjutavad Meditsiiniuudised.
Kui ühest otsast täituvad haiglad ühe enamate koroonahaigusega patsientidega, nõuab läbipõdejaid hiljem saatev niinimetatud pikk COVID haigla teises osakonnas üha suuremat aja-, raha- ja personaliressurssi, kirjutavad Meditsiiniuudised.