Puhkepäev. Kuningannad Saksamaalt

05. september 2014, 00:00

Rieslingust valmistatud veinide maailm on kirju, väga hapude veinide kõrval leidub neidki, kus happesus esiti tundagi ei anna – üks on aga kindel, parimad Rieslingust tehtud veinid tulevad Saksamaalt.

Rieslingut nimetavad veinisõbrad viinamarjasortide kuningannaks. Minnes mõnda kohvikusse, võib olla kindel, et veinikaardil on Riesling-vein esindatud. Kas see on alati kindel valik? Äripäeva joogitest näitas, et sellest sordist tehtud märjukesed võivad erineda kui öö ja päev.

Veinipööningu sommeljee Urmas Linnamäe sõnas kohaletulnutele, et neist marjadest annab teha praktiliselt ükskõik milliseid veine kuivuse ja magususe skaalal. “Aga juurde käib kindlasti hape, see on kõige happelisem viinamarjast tehtud vein,” lisas ta. Tõsi, mõne veini puhul seda nii tajuda polnud.

Bensiini meenutav aroom. Ülikindla võidu sai 2012. aastakäigu Kinheimer Hubertuslay Riesling Spätlese Trocken (BERGSPITZE). Jook valiti kohe pärast testi publiku lemmikuks. See oli ka kokkuvõttes parim, kui arvutati kokku publiku ja ekspertide punktid.

Veini hind on kvaliteedile vastav, selle eest peab välja käima 18 eurot. Ekspertide hinnangul oli selles veinis kõik tasakaalus – pisut hapukas, aga samas ka hea suvine nii-öelda sumina-vein, mida õhtuti tarbida. Sel oli ka tüüpiline Rieslingule omane aroom, mis meenutab veidi bensiini lõhna.

Pimedegusteerimise käigus pakuti, et see on pärit Saksamaalt või Austriast. Sakslane see oligi. “Kui ma peaks oma sünnipäeval midagi külalistele pakkuma, siis ilmselt just seda,” kiitis üks testil osalenud naine hiljem. Professionaalidest lisas Indrek Poolak, et  jook sobiks hästi näiteks koos parmesani juustuga nautimiseks. Janek Laanisto hinnangul klapiks see hästi ka Aasia toitude kõrvale.

Teise koha sai Riesling Prüm Blue Kabinett Trocken S.A. Prüm, mille kodumaaks samuti Saksamaa. Ekspertide hinnangul oli see küllaltki happeline, aga siiski joodav. Kolmanda kohaga pärjati vein Craggy Range Te Muna Road Riesling Uus-Meremaalt. Laanisto sõnul oli see kompleksne vein, kus maitsenüansid tasakaalus. Nii võitja kui ka teise koha vein olid kaks aastat vanad, kolmanda koha omanikul oli vanust aasta rohkem.

Vanus on pluss. Kui minna poodi ostma keskmisse hinnaklassi kuuluvat veini, siis üldjuhul kehtib reegel, et mida noorem, seda parem. “Riesling on erand, näiteks nelja-viie aastaga läheb vein paremaks. Noortes on väga palju hapet, mis aitab veini säilitada. Vein saab nii areneda ja kokkuvõttes, mida korralikumaks ja seega kallimaks vein läheb, seda enam vajab ta aega, et olla tõesti see ilus ja õige Riesling,” ütles Linnamägi.

Rieslingust tehakse veine üle terve maailma, ent ometi teeb Saksamaa tuule alla lõunapoolkera suurtele veiniriikidele. Linnamägi selgitas, et see viinamarjasort vajab külma. “Viinamarjad jäävad üldiselt talveunne 3–4 kraadi juures. Riesling vajab vähemalt nullkraadi, et korralikult valmida.”

 

Tulemused

Pärjatud veinid

Kuld, publikulemmik
Kinheimer Hubertuslay Riesling Spätlese Trocken

Hõbe
Riesling Prüm Blue Kabinett Trocken S.A. Prüm

Pronks
Craggy Range Te Muna Road Riesling

Eripreemia
Marcel Hugg Riesling Reserve Saint Jean

* Publiku lemmik: Kui veine hinnati järjekorras, ükshaaval ja individuaalselt, siis publiku lemmiku valis igaüks pärast degustatsiooni lõppu kõikide veinide seast, hääletada sai vaid ühe enimmeeldinud veini poolt.
** eripreemia: Põnevaim veiniüllatus testil. Vein, mis üllatas ka paljumaitsnud eksperte.

Teised testis osalenud veinid juhuslikus järjekorras: Riesling Rüdesheim Estate Qba, Riesling Les Princes Abbes, Loimer/Riesling Langenlois Kamptal DAC, Laugel Alsace Riesling, Spy Valley Riesling, Hugel Riesling Alsace AC, Little Beauty Dry Riesling, Allram Riesling Reserve Gaisberg DAC, Verus Riesling, Torres Waltraud Riesling Pendes DO, Cousino-Macul Dona Isidora Riesling, Riesling Trocken Mosel-Saar-Ruwer

 

Taust

  • Riesling-veinid

Riesling on väheseid ülemaailmse kuulsusega viinamarju, mis on pärit Saksamaalt. Sellest tehtud veinid on komplekssed ja väga hea happega. Nende eluiga võib küündida mitmekümne aastani ning valmistatakse neid kuivadest ülimagusateni. Kõige iseloomukamad veinid pärinevad Saksamaalt, häid veine on aga ka Austriast, Prantsusmaalt, Sloveeniast, Uus-Meremaalt, Luksemburgist.

 

Mis on mis

  • Äripäeva joogitest

Hakkab kord kuus panema pingeritta erinevaid jooke (järgmine ilmub 3. oktoobril), et aidata lugejal orienteeruda müügil olevas valikus. Teises testis osalesid Riesling-veinid. Test toimus 28. augustil Tallinnas Veinipööningul.

  • Metoodika

Testil osalevate veinide maksumus peab olema 20 või vähem eurot.    
Testil osaleb 3–4 elukutselist sommeljeed ja 20–30 mitteprofessionaali.
Degustatsioon ehk veinitest toimub pimedegustatsiooni vormis. Iga joogi puhul hinnatakse selle välimust, aroomi ja maitset. Igaüks esitab oma hinnangu kokkuvõtva hindena kümne palli süsteemis.
Hinnangute adekvaatsuse tagamiseks eraldatakse kõikidest vastavale joogile antud punktidest nende summeerimisel kõige kõrgem ja madalam hinne. Lõpphinnanguks jääb seejärel ülejäänud punktide aritmeetiline keskmine, mille põhjal moodustatakse pingerida.
Igal testil valitakse välja kulda, hõbedat ja pronksi vääriv vein. Samuti eriauhinnad.

  • Žürii

Janek Laanisto – Altia Eesti ASi brand manager (maaletooja veinid testil ei osalenud)
Aron Rahu – veinirestorani Dominic sommeljee
Indrek Poolak – Kuressaare Retro kohviku manager
Marko Mägi – õllerestorani Hopner peasommeljee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    04. September 2014, 17:13
    Otsi:

    Ava täpsem otsing