Puhkepäev. Musikaalsed mõtisklused elust

Artikkel

- Uudised
- 4. september 2014 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Musikaalsed mõtisklused elust
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester alustab 88. hooaega kahe eriilmelise avakontserdiga, millest esimesel, täna toimuval kontserdil, kõlab Eesti, Soome ja Vene helilooja looming.
Kontserdi esimene pool kuulub kaasaegsetele muusikaklassikutele siin- ja sealpool Soome lahte. Esitamisele tuleb ühe rahvusvaheliselt tuntuma Soome nüüdishelilooja Einojuhani Rautavaara kuulsamaid teoseid “Cantus arcticus”, mis valmis 1972. aastal Oulu ülikooli tellimusel.
Teose žanrimääratluseks on kontsert lindudele ja orkestrile ning see ühendab orkestrikõlaga Soomes põhjapolaarjoone aladel ja Põhja-Pohjanmaa rabades salvestatud linnuhääled. Teose kolm osa kannavad pealkirju “Raba”, “Melanhoolia” ja “Luiged lahkuvad”.
Elu etappe kujutav sümfoonia. Eesti muusikast on kavas süit meie koorimuusika suurmehe Veljo Tormise ainsast ooperist “Luigelend”. Ooperi aluseks on Osvald Toominga samanimeline jutustus.
Tegemist on kammerooperiga, kus vaiksel viisil arutatakse põhiküsimusi inimese ja looduse suhtest, inimestevaheliste kontaktide võimalustest, sisemise tasakaalu leidmisest ja usust. Ooperi ideed väljendab luikede teema, mille sümboolset, heledalt ja puhtalt helisevat kutset aitab kanda orkestriga liidetud naiskoor. Ettekandel on kaastegev tütarlastekoor Ellerhein.
Kontserdi teises pooles tuleb ettekandele vene helilooja Pjotr Tšaikovski sümfooniatest tuntuim, VI sümfoonia, mis kannab alapealkirja “Pateetiline”. Tšaikovski märkmete hulgas 1892. aastast leidub sümfoonia sisuline kavand, kust võib lugeda: “Teose võtmesõnaks on ELU. Esimene osa – see on kirglikkus, impulsiivsus, usk, janunemine millegi järele. Teine osa – armastus, kolmas – pettumus, neljas, finaal – see on SURM, kokkuvarisemine, hääbumine.”
Eesti rahvaviis Tšaikovski loomingus. Sümfoonia teise osa keskel kostub tuttav meloodia – eesti rahvaviis “Kallis Mari”. Oletatakse, et see jäi Tšaikovskile kõrvu Haapsalus, kus ta 1867. aasta suvel viibis. Finaali kirjutas Tšaikovski rõhutatult aeglases tempos – Adagio lamentoso. Viimast korda virgutab selles hinge elujanu, kuid elu on meile antud selleks, et surra – niisugune mõte jääb sellest kõlama.
Pärast teose esiettekannet ning vaid mõned päevad enne oma surma kirjutas Tšaikovski: “Olen selle sümfoonia üle uhkem kui ükskõik millise teise oma teose üle.”
Maestrona on puldis soome dirigent Mikko Franck, kes võitis möödunud hooajal publiku südame. Pärast aastatepikkust tööd Belgia Rahvusorkestri ja Soome Rahvusooperi peadirigendina saab temast 2015. aasta sügisest Prantsuse Raadio filharmooniaorkestri peadirigent.

Klassika
ERSO hooaja avakontsert
5.09 kl 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalPiletid: 22 eurotwww.erso.ee
Hetkel kuum