Ukraina relvarahu küsimärgi all

Nädalavahetusel vahendasid uudistekanalid aga teateid tulistamistest Ukraina sadamalinna Mariupoli lähistel ning Donetski lennuvälja pommitamisest, hoolimata relvarahust.

Laupäeval telefonitsi vestelnud Ukraina president Petro Porošenko ja Venemaa president Vladimir Putin nentisid Porošenko veebilehe teatel, et üldiselt on reedel Ukraina võimude ja separatistide vahel Minskis allkirjastatud relvarahust kinni peetud. Arutati relvarahu kindlustamist ja humanitaarabi ning nõustuti, et OSCE peaks olema relvarahu monitoorimas.

Ohvrid relvarahu ajal. Sellest mõni tund hiljem purustas suurtükituli Ukraina valitsusvägede kontrollposti Mariupoli sissesõidutee ääres, haavates üht kutsealust, teatas Mariupoli linnavalitsus. Linnavalitsus andis teada ka esimesest tsiviilohvrist Mariupolis relvarahu kehtestamise järel – vähemalt kolm inimest sai haavata. Isehakanud Donetski Rahvavabariik teatas omakorda, et Ukraina väed jätkasid separatistide positsioonide tulistamist, mille tagajärjel sai mitu võitlejat surma.

“Kuulake seda relvarahu häält. Seal käib korralik lahing,” tsiteeris agentuur Reuters üht võitlejat separatistide poolel.

Ukraina julgeolekunõukogu juht Volodõmõr Poljovõi ütles eile Kiievis, et relvarahu katkestamisest siiski veel ei räägita.

Reedel Wales’is lõppenud NATO tippkohtumisel ütles USA president Barack Obama, et on relvarahu püsimise suhtes küll lootusrikas, kuid seniste sündmuste valguses skeptiline. Nii on USA valmis koos Euroopa Liiduga Venemaa survestamiseks sanktsioone laiendama.

Uued Venemaa-vastased sanktsioonid. EL jõudis reedel suursaadikute tasandil uutes sanktsioonides kokkuleppele, ehkki Venemaa presidendi läinud nädala siksakid – algselt Ukrainaga saavutatud relvarahukokkuleppe eitamine ja seejärel oma rahuplaani esitamine – omajagu segadust tekitasid.

ELi laiendatud sanktsioonid sulgevad juurdepääsu Euroopa kapitaliturgudele Venemaa riiklikele nafta- ja kaitsetööstuse firmadele. Ajalehe Financial Times andmeil puudutab see Rosnefti ja Gazprom Nefti ning võimalik, et ka Transnefti. Suurtele riiklikele pankadele, mille hulgas on ka riigi suurim pank Sberbank, kehtestas EL sarnased piirangud juba tänavu juulis. Keelatakse 30 päevast pikema kehtivusega võlainstrumentide müük senise 90 päeva asemel. Samuti keelustatakse sündikaatlaenud sanktsioneeritud ettevõtetele.

Kahesuguse kasutusega ehk tsiviil- ja sõjaliseks otstarbeks mõeldud kaupade müügi piirangud laienevad ning lisanduvad kitsendused naftatööstuses kasutatava tehnoloogia Venemaale tarnimisel.

24 nime võrra pikenes ka sanktsioneeritavate isikute nimekiri, kelle seas on oma tegevusega separatiste toetavaid suurärimehi, poliitikuid ja sõjaväelasi.

Jõustumiseks vajavad sanktsioonid ELi valitsusjuhtide kinnitust, mida oodatakse täna.

“Meil tuleb vaadata, kas see relvarahu püsib, kas Venemaa väed tõmbuvad praegustelt positsioonidelt tagasi, kas on puhvertsoonid ja nii edasi,” ütles reedel Saksamaa kantsler Angela Merkel. Täiendavad sanktsioonid võidakse tema sõnul paika panna klausliga, et need peatatakse, kui on näha, et protsess toimib.

Venemaa ei jää võlgu. Venemaa välisministeerium taunis laupäeval ELi uusi sanktsioone, mis lepiti Brüsselis kokku reedel pärast Ukrainas jõustunud relvarahu.

“Mis puudutab ELi uute sanktsioonide nimekirja, siis juhul, kui need käivituvad, ei jää meie poolt kindlasti vastus tulemata,” teatas ministeerium.

Venemaa keskpank vaeb tuge

Venemaa keskpank kaalub lääneriikide sanktsioonide mõju leevendamiseks mittetraditsioonilisi rahapoliitilisi meetmeid, ütles reedel keskpanga juhi asetäitja Ksenja Judajeva.

“Kaalume erinevaid stsenaariume, alternatiive, kuidas tegutseda – olukord nõuab loomingulisust,” ütles Judajeva agentuuri Bloomberg vahendusel. Näiteks valmistub keskpank väljastama tagatiseta laene, ehkki praegu selleks veel vajadust pole.

Keskpank kaalub koos valitsusega finantssüsteemi tugevdamise meetmeid pärast seda, kui EL ja USA piirasid Venemaa pankade ja firmade juurdepääsu lääne kapitaliturgudele. Täna peaks EL avalikustama täiendavad sanktsioonid, millele plaanib omalt poolt lisa ka USA.

Pankade toetuseks on valitsus juba investeerinud 214 miljardit rubla (5,8 mld dollarit) riiklikust investeerimisfondist VTB Groupi aktsiatesse ning 25 mld rubla Venemaa Põllumajanduspanka.

Judajeva hoiatas ka kiireneva inflatsiooni eest, mis võib sundida keskpanka tegutsema. Veebruarist on keskpank juba kolm korda baasintressimäära tõstnud, mis on praegu 8% tasemel.

Augustis kiirenes inflatsioon aasta baasil 7,6%-le juuli 7,5 protsendilt. Toidukaupade hinnad kerkisid aasta baasil 10,3%. Inflatsiooni kiirenemise taga on Venemaa vastusanktsioonid – lääne toidukaupadele kehtestatud impordikeeld.

Judajeva sõnul prognoosib keskpank tänavu Venemaalt kapitali väljavoolu suuruseks 100 miljardit dollarit. Trendi võivad leevendada Euroopa Keskpanga euroala rahapoliitikat leevendavad otsused, mis kannustavad kapitali liikuma arenevatele turgudele. Majanduskasvu prognoosib keskpank 0,4%.