Miinustest said plussid

“Eesti SKP on viimaks üles leitud,” rõõmustas eile statistikaameti infotunnis viibinud ning viimasel ajal suhteliselt pessimistliku majandusprognoosiga silma paistnud SEB makroanalüütik Ruta Arumäe. Ta viitas sellega augustikuisele segadusele, mil statistikaamet avaldas 2,2protsendise majanduskasvu, mis pidi kehtima vaid kuu aega, kuni uue metoodikaga arvutatud tulemuste saabumiseni. Kuni eilseni oli ülevaade Eesti majanduse käekäigust hägune.

Uued numbrid töötavad uuel skaalal. Äsja avaldatud majanduskasv pole siiski kuu varasemaga võrreldes täpselt 0,2 protsendipunkti võrra positiivsem, sest uue metoodika järgi hõlmab uus number endas rohkem valdkondi ning SKP numbrid hakkavadki olema edaspidi senisest suuremad. Vana metoodika järgi arvutatud varasemate väiksemate numbritega neid üks ühele võrrelda ei tasu. Tänavu esimese kvartali 1,4protsendise majanduslanguse korrigeeris uus metoodika koguni 0,3protsendiseks kasvuks.

“Eeldatavasti on uuema ja hilisema hinnangu andmisel kasutatud rohkem ja täpsemaid andmeid kui varem, kuigi andmete kvaliteedis ei saa kunagi lõpuni kindel olla. Mis puudutab aasta alguse majanduslanguse transformeerumist majanduskasvuks, siis kõige suurem muudatus ei tulnud mitte metoodika muutusest, vaid andmete täpsustumisest ja lisandumisest eelneva aasta kohta. Seega vajaks parandamist eelkõige majanduskasvu kiirhinnangu andmise metoodika statistikaametis,” sõnas Arumäe.

Riik hakkas lugema kaitse- ja teadusraha. Statistikaameti juhtivstatistik Kaili Mänd märkis, et SKP arvutamisse kaasatakse nüüd ka investeeringud riigi kaitsetehnikasse ja telekommunikatsiooniseadmetesse. Muudatuste seas paistab silma teadus- ja arendustegevuse kapitaliseerimine, mida statistikaameti vanemanalüütik Robert Müürsepp nimetas uuele meetodile ülemineku suurimaks muudatuseks.

“See on kõige suurem element, mis lisandus SKP-le. Teadus, mida ülikoolid või ettevõtted oma arendustöö käigus saavutavad, aga otseselt ei turusta, on hinnatud nüüd samuti kapitaliks. Seda arvestatakse teadusuuringute jooksvate kulude põhjal,” selgitas Müürsepp.

Rahvaloenduse andmed lähevad käiku. Seni arvutati SKPd Eestis veel 2000. aastal korraldatud rahvaloenduse andmetele tuginedes, kuid uue metoodikaga võeti lõpuks kasutusele ka 2011. aasta loenduse andmed. See tähendab, et arvutuskäikudes on muutunud ka rahvaarv. Lisaks kasutatakse edaspidi referentsaastana võrdlusmomentideks 2010. aastat senise 2005. aasta asemel.

Tegelikult ei tähenda uuele metoodikale üleminek ja revideeritud kasvunumbrid muutust majandusväljavaate üldsõnumis, märkis Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.

“Jätkuvalt veab majandust valdavalt vaid eratarbimine ja, arvestades rasket olukorda eksporditurgudel, ei saa majanduse laiapõhjalisemat kasvu niipea loota. Tegelikult vajame kõige rohkem kindlustunnet, mis jääb sõltuma geopoliitilisest keerukast olukorrast. Seniks püsivad eksport ja investeeringud surve all,” ütles Palm.

Tavakodanikud peaksid Arumäe sõnul lugema uusi SKP numbreid nii nagu siiani. “Null on ikka null ja sellest ülespoole on positiivne kasv. Uute andmete põhjal jäi eelmisel aastal majanduskasv veel väiksemaks, aga tagantjärele kurvastamiseks pole küll suuremat põhjust,” sõnas ta.

 

SKP arvutamise uus metoodika ESA 2010

Seni kasutas statistikaamet SKP arvutamiseks metoodikat ESA 95.Eile ilmunud majanduskasvu hinnang oli arvutatud uue metoodikaga.Majanduskasvu numbrid hakkavad olema suuremad, kuid pole võrreldavad vana metoodika järgi arvutatutega.Võtab arvesse rohkem valdkondi kui vana, nüüd arvestatakse SKP hulka ka kulutused riigi kaitsevahenditele, teadusgruppide arendustegevuseks ning telekommunikatsioonile.On kasutusel ka teistes ­Euroopa Liidu maades, üleminek toimub järk-järgult kõikides riikides.