Elektriseadmete eksport kasvatas kaubavahetust

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel toetasid ekspordi aastakasvu eelkõige elektriseadmed (+10%), mineraalsed tooted (+39%) ning metall ja metalltooted (+20%).

Elektriseadmete eksport moodustas 23% kogu Eesti ekspordist ehk 231 miljonit eurot. Selle kaubagrupi väljaveo kasvu suurendasid peamiselt telefonid ja muud seadmed. Mineraalsete toodete eksport oli 128 miljonit eurot ning kiiret kasvu toetas põlevkiviõli väljavedu kaugematele turgudele nagu Ameerika Ühendriikidesse. Metalli ja metalltoodete hulgas kasvas raua ja terase ning nendest valmistatud toodete eksport Soome.

Peamiste kaubagruppide ehk elektriseadmete ja mineraalsete toodete import kasvas vastavalt 12% ja 10%. Mehaaniliste masinate import vähenes 12% ning selle taga oli buldooserite, teehöövlite ja mehaaniliste koppade sisseveo langus. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade import kahanes 4%. Peamiselt vähenes piima ja piimatoodete ning puuviljade import, mis omakorda on põhjustatud Venemaa sanktsioonide tõttu langenud Eesti re-ekspordist.

Eesti olulisematesse sihtriikidesse nagu Rootsi, Soome ja Läti suurenes eksport samas tempos keskmise kasvuga. Kaubavahetus Venemaaga oli nagu eelmiselgi kuul languses (-19%), peamiselt mõjutas seda piimatoodete, jookide ning mehaaniliste seadmete väljaveo langus. Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes märgatavalt eksport kaugematele turgudele nagu Ameerika Ühendriigid (+180%). Import suurenes Soomest ja Saksamaalt, kuid vähenes Suurbritanniast ja Poolast.

Eksporttellimuste mahtude suurenemist prognoosis augustis Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel 10% tööstusettevõtjatest. Tellimuste kahanemist prognoosis 26% ettevõtetest ning tellimuste jäämist samale tasemele 64% ettevõtetest. Keskmisest kõrgemad ootused olid tekstiiltootmises ning suurimat eksporditellimuste langust näevad kemikaalide tootjad.

Autor: 1321-aripaev