Pisarad lepinguid lauale ei too

Kümnest haigekassa vastu kohtusse läinud juriidilisest isikust kaks on nüüdseks kohtumenetlusest siiski loobunud. Ühine kohtutee jätkub ASil Fertilitas, ASil Medex, ASil Nova Vita, ASil Tapa Haigla, ASil Hanvar, Näo-lõualuukirurgia Keskuse OÜ-l, Villa Medica ­OÜ-l ja ja Depoo OÜ-l. Hanvariga käib vaidlus juba ringkonnakohtus. Esimese astme kohus otsustas, et haigekassa eriarstiabi lepingupartnerite valikuprotsess on koos­kõlas kehtivate seadustega. Kõik teised vaidlused on veel halduskohtus.

Kliinikute kaebustes on ühtse joonena seatud kahtluse alla haiglavõrgu arengukavasse kuuluvate haiglate eelistamine võrreldes teiste teenuse­osutajatega.

Fertilitase juht Ivo Saarma ütleb, et eelkõige taotleb kliinik õigusemõistjatelt, et kohus tühistaks otsuse, millega haigekassa jättis väljakuulutamata valiku Harju maakonnas statsionaarse günekoloogia ja statsionaarse sisehaiguste teenuse ostmiseks.

Samuti heidetakse kaebuses ette, et haigekassa on läinud haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate eelistamise teed. “Haigekassa väljakuulutatud partnerite valikukriteeriumid, sealhulgas kvaliteedinõuded, kehtivad üksnes väljaspool arengukava olevatele raviasutustele ning valikusse pannakse ravijuhud, mis nii-öelda jäävad üle pärast HVA haiglaid,” räägib Saarma neile ammusest probleemist.

Ta lisab, et haigekassa sellist praktikat on analüüsinud konkurentsiamet ning teinud sotsiaalministeeriumile ettepaneku, milles rõhutatakse, et seadusega tuleks kehtestada selged kriteeriumid, mille puhul ilma piiranguteta eelistamine on õigustatud. Ühtlasi tuleks sätestada vastavasisulise otsuse langetamise protseduur. Seal, kus vastavad kriteeriumid täidetud ei ole, peaksid kõik tervishoiuteenuse pakkujad võrdsetel tingimustel konkureerima.

Erakliiniku juht on nördinud ka seetõttu, et valikukriteeriumid, mis haigekassa kehtestab valikupartnerite leidmiseks, tehti teatavaks paar kuud enne uue valiku väljakuulutamist. “Kusjuures võrreldes varasema ajaga oli valiku põhimõtteid suurel määral muudetud, alates valiku piirkondadest ning lõpetades uute konkreetsete kriteeriumide lisamisega,” lisab Saarma.

Ta peab tavatuks, et teatud erialadel, kus haigekassale on partner oldud 20 aastat ja enam, jäetakse valik üldse välja kuulutamata. “See tähendab, et ei anta võimalustki lihtsalt seetõttu, et keegi väitis, et suudab need ravijuhud ise ära teha,” nendib ta.

Saarma sõnul oli kliinikule ootamatu, et haigekassa pani sel korral valikusse riiklikud sõeluuringud (sh rinnanäärme sõeluuring), sest varem on skriiningute partnereid valitud eraldi konkursi korras. Ta rõhutab, et sel alal peaks tegijaid olema mitmeid, sest kui hõlmatus jääb madalaks, jääb sõeluuringu eesmärk täitmata. “Nägime kõvasti vaeva, et osaleda rinnanäärme sõel­uuringus, ning tegime märkimisväärseid investeeringuid, koolitasime personali. Tundub, et jällegi asjatult,” nendib ta. Sest sellest lepingust jäi Fertilitas täiesti ilma.

Ebavõrdsus kahes vormis. Viljatusraviga tegeleva Nova Vita juhi Merike Seeri sõnul toimub HVA haiglate eelistamine kahes vormis: ravi rahastamise lepingute sõlmimisel ja otseste investeeringute kaudu, mis on ettenähtud haiglavõrgu arengukavas.

“Praeguseks tekitatud olukord annab seetõttu HVA haiglatele liialdatud konkurentsieelise,” nendib Seer. “Kulude osalise kompenseerimise tõttu on neil võimalik pakkuda paremat teenuste hinda, iseküsimus, kas ka kõrgemat kvaliteeti,” lisab ta.

Teine etteheide, mis kohtusse kaasa viidi, oli Seeri hinnangul haigekassa ebaõiglane käitumine Nova Vita suhtes konkreetselt. “Pikka aega oleme olnud ustav lepingupartner haigekassale, pakkunud kõrgel tasemel teenust ja häid tulemusi,” räägib Seer. “Kahtlemata oli väga mõru maitse suus, kui selgus, et äkitselt haigekassa ei vaja meie teenust, ning määras sel teel kliiniku hukkumisele koos väga väärtuslike spetsialistidega.”

Uksi raviasutus siiski sulgema ei pidanud, sest haigekassa leidis paar kuud tagasi võimaluse Nova Vitaga lepingu mõningaseks suurendamiseks.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liitu juhtiva Ivo Saarma sõnul panevad erakliinikud praegu suuri lootusi haigekassa moodustatud komisjoni tööle, kes töötab välja kriteeriumid, et kehtestada ka Eesti siseturul patsientide vaba liikumise ehk rahalise hüvitamise põhimõte samadel alustel kui ­Euroopa Liidus. Komisjoni töösse on kaasatud ka erakliinikuid ühendav liit.

Kaebuse võttis kohtust tagasi Stigma Erakliinik OÜ, mille juht Henn Saag ei soovinud teemat kommenteerida.

Teine oli Medita kliinik. Kohtule esitati kaebus otorino­larüngoloogia lepingust ilmajäämise pärast. Kliiniku juht Kristo Ausmees räägib, et esimese konkursi nad küll võitsid, kuid kuu ­aega hiljem järgnes ootamatult mitmel erialal uus konkursi avamine ja kõik kaardid löödi segamini. “Esmane kohtusse mineku põhjus oligi see, et saada selgust, kas see haigekassa käitumine on õige või mitte,” ütleb Ausmees.

Loobus kohtuasjast. Kohtu vastus raviasutuse juhtidele oli, et avalikust huvist tulenevalt ei ole võimalik peatada lepingute sõlmimist nende kliinikutega, kes lisakonkursi avanemisega Meditast ette liikusid. Kaalutletud juriidilisel hinnangul loobus raviasutus edasi protsessimisest.

“Sellele vaatamata arvan ma, et kogu see konkurss päris õiglane kõigi osapoole suhtes ei olnud,” sõnas Ausmees.

Lepingute jagamisel jäid pooltühjade pihkudega ka suurim eraraviasutus Medicum ja naistearst Andrei Sõritsa, kellelt kaovad lepingulised sünnitused. Kohtuteed haigekassa vastu pole nad siiski alustanud.

Advokaat: iga juhtum on erinev

Haigekassa esindaja, vandeadvokaat Ants Nõmper advokaadibüroost Raidla Lejins & Norcous kinnitab, et haigekassa on lepingute jagamisel ja partneritel valikul käitunud seadusest lähtuvalt ja halduskohus on seda seisukohta kinnitanud.

Sügisel on oodata ka ringkonnakohtu otsust.

Kohus on Hanvari erakliiniku näitel võtnud seisukoha, et haigekassa on lepingute jagamisel käitunud igati seaduspäraselt. Kas see otsus laieneb kõigile seitsmele kliinikule, kes veel kohtus protsessivad haigekassa vastu?  Jah, Tallinna halduskohus on  leidnud, et puudub alus tühistada haigekassa lepingupartnerite valiku tulemusi Saaremaal.

See otsus ei ole jõustunud ja sügisel on oodata ka ringkonnakohtu otsust. Kuigi iga kaasus on natuke erinev, siis vähemalt selles osas, kas haigekassal on õigus eelistada HVA haiglaid või mitte, peaks Tallinna halduskohtu otsus olema määravaks ka teistes vaidlustes.

Ma ei kujuta hästi ette, et ühes vaidluses ütleb kohus, et tuleb eelistada, ja teises vaidluses ütleb, et ei tohi eelistada. Samas märgin, et mitte kõik vaidlused ei käi HVA ­eelistamise ümber.

Milline on haigekassa seisukoht erakliinikute kaebuste suhtes? Näete Te mingit kompromissivõimalust kliinikutega või pigem mitte?  See on küsimus, mida tuleb kaebajatelt küsida. Õiguslikus mõttes on üldistatuna tegemist kaht erinevat liiki vaidlusega. Ühed on HVA ­eelistamise vaidlused ja teised on valikutulemuste vaidlused. Kui esimeses vaidluste grupis soovib kaebaja seda lepingu mahtu, mis läks HVA haiglale, siis teises vaidluste grupis soovib kaebaja lepingu mahtu, mis läks teisele mitte-HVA haiglale.

Kui keeruliseks Te advokaadina neid erakliinikute juhtumeid haigekassa seisukohast hindate? Nagu öeldud, iga juhtum on ikkagi eriline ja haigekassa suhtub igasse juhtumisse täie tähelepanuga, kuid teatavad ühised jooned hakkavad välja kujunema.

Näiteks HVA eelistamine, mille puhul on tõesti kohus juba seisukoha võtnud, mis ei ole küll veel jõustunud. Kõik juhtumid on detaili- ja dokumendirohked ning kaebajad kasutavad vähemalt viit erinevat advokaadibürood, kellel igaühel on oma lähenemine.

Seetõttu peab haigekassa ka alati oma vastuseid kohandama vastavalt kaebusele ja mingit standardset vastust ei ole.raske öelda, milline käive tänavu tuleb.