Ennustamatus ongi Putini eesmärk

Sellest tulenevad nii ootamatud vallandamised, ettepanekud kui ka rünnakud. Segaduse ja hirmu külvamine oma alluvatesse ja naabritesse on eesmärk omaette. Kardab, järelikult austab – nii tõdeb populaarne vene ütelus. Veidi muudetud kujul: kardab, siis vähemalt kardab.

Aga vaat annab ikka karja juht korra oma kamba liikmetele peksa ja ründab veel naabreid kah, on kohe kõigi silmis pime hirm ja midagi austusesarnast.

Mida sellise tegelase naabrid saavad ette võtta? Hirmu ei tohi tunda. Üritada hullunut meelituste ja kingitustega rahustada ammugi mitte. Seda võetakse kui nõrkuse märki ja esitatakse järgmine nõue.

Ennustamatust ja hirmu saab ümber keerata. Ennustamatus on tegelikult ennustatavus. Juba ette tuleb arvestada, et suliga kaupa ei tehta, varem või hiljem tuleb seda kahetseda. Äärmise vajaduse korral asju ajades peab olema alati ka plaan B, riskide hajutamine ja kõva kindlustus.

Hirmu saab asendada otsusekindlusega, valmisolekuga halvemaks. Valmisolekuga ise tegutseda, lootes, et naabrid tulevad appi, kui on vaja hullunud üleaedset taltsutada. Ehk ei tule ka, aga ise peab valmis olema. Ja mitte kartma, isegi kui su inimesi röövitakse, territoriaalseid nõudmisi esitatakse jne.