Fleepi asutaja: Eestis võiks olla rohkem ettevõtjaid

Arengufond teatas eile, et lähikuudel alustab fondi toel Eestis tegevust rahvusvaheline programm Founder Institute, mille eesmärk on olla hüppelaud palgatöötajatele, kes võiksid olla uute idufirmade loojad. Eestis pilootprojektina alustav iduettevõtjate instituut on osa maailma suurimast idufirmade koolitusprogrammist Founder Institute, mis on esindatud ligi 50 maailma linnas.

Vaja koostööd. Idufirma Fleep asutaja Henn Ruukel leidis, et ideel on jumet, kui sellega saavad julgustava tõuke inimesed, kes seni on kõhelnud, kas alustada oma ettevõtet või mitte. Tema hinnangul võiks Eesti inimesed olla ettevõtlikumad. “Aga selle konksuga, et nad mitte ei oleks ettevõtlikud niisama, et igaüks teeb enda suhkruvati kooperatiivi, vaid lisaks on vaja oluliselt muuta suhtumist ja mõista, et asju tuleb teha koos,” märkis Ruukel. Ta selgitas, et ükskõik, kas on tegemist kolme kõrvuti asuva taluga või kolme programmeerijaga, on koostöö igal juhul oluline, sest sealt tekivad sünergia ja võimendus.

“Meil on ettevõtlikkus olemas nii ITs kui ka väljapool, aga ikka kukub nii välja, et igaüks pusib omaette. Kui ma juba lähen linna liha müüki viima, siis ma naabertalu piima sinna ikka müüki ei vii, ka ei brändi me koos oma toodangut,” tõi Ruukel näite suhtumisest, mida ta näeb ka IT valdkonnas, kus igaüks tahaks olla oma OÜ juhataja.

Ta märkis, et kui vaadata üldist pilti, siis palgatöö on eelistatud ja sellest tuleb ka aru saada. “Millegipärast on edulugudena pigem teada edukalt Swedbankis või Skype’is palgatöö tegijad, ettevõtjate edulugusid on vähem,” rääkis ta.

Arengufondi plaani üldisemalt kommenteerides märkis Ruukel, et kindlasti on igasugune tugi alustavatele ettevõtetele hea, eriti kui see on nõuande või finantsilise toe vormis. Samas tõdes ta, et Eestis on juba praegugi üsna head võimalused nii nõu kui ka esimese finantseeringu hankimiseks.

Seda, et kavas on neli kuud õhtuti ettevõtjaid koolitada, pidas ta ühest küljest heaks, see ­aitab ehk palgatöötajal aru saada, kas ta sobiks ettevõtjaks. Samas tundub see Ruukeli meelest väga pikk aeg.

“Ma ei tea ühtegi ettevõtjat, kes oleks enne ettevõtte alustamist käinud õhtuti palgatöö kõrvalt neli kuud õppimas või teoreetiliselt valmistumas millekski, mis on iga ettevõtte puhul täiesti individuaalne, originaalne ja spetsiifiline. Ettevõtjaks hakkamine on pigem nagu otsuse tegemine – kas diskoteegis ilusale tüdrukule lähenemise tüüpi või töökoha vahetuse tüüpi otsus. 90% sellest on otsus, mitte varasem kogemus või mingisugune koolitus sellest, kuidas seda ellu viia,” rääkis Fleepi asutaja.

Alati tasub nõu küsida. Lisaks on tema hinnangul Eesti idufirmade võrgustik äärmiselt toetav ja kui kellelgi on huvi või tahtmist millegagi alustada, piisab, kui mõne edukama tegijaga ühendust võtta. “Kirjuta Ragnar Sassile (Pipedrive’i kaasasutaja – toim) või mulle. Oma kogemus antakse hea meelega, aga tuleb arvesse võtta, et see oli selle inimese kogemus selles ajas. Seda ei ole võimalik kopeerida, et kohe saadab Taaveti-laadne TransferWise’i edu, kui sa teed samu asju, mida Taavet (Hinrikus, TransferWise’i kaasasutaja – toim).”

Ruukel leidis, et vajalik on rääkida ka ebaõnnestumistest, et maandada inimestes hirmu. Ebaõnnestumine on tema sõnul osa protsessist ja õppetund, mis tuleb edaspidi kasuks.