Eelarvenõukogu hoiatab valitsust

Eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa sõnul peaks valitsus järgmise aasta eelarve koostama nii, et eelarve struktuurne ülejääk ei kujune väiksemaks kui rahandusministeeriumi suveprognoosis välja toodud 0,8% SKP suhtes. Eametsa sõnul suurendaks selline lähenemine kindlust, et järgmise aasta valitsussektori eelarve jääb aasta lõpuks kooskõlla riigieelarve seaduses ette nähtud tasakaalu või ülejäägi nõudega. “On suur risk, et valitsus hindab struktuurse eelarve ülejääki tegelikust suuremaks,” ütles ta eile Eesti Panga pressikonverentsil, ent lisas siiski, et suurt häirekella praegu veel lööma ei pea.

Sanktsioonide mõju teadmata. Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine prognoos nii majanduskasvu kui ka maksu­tulude poolest sobiv alus järgmise aasta riigieelarve eelnõule. Rahandusministeerium langetas suvel SKP reaalkasvu ootust 2 protsendilt 0,5-le. Eametsa sõnul on see realistlik prognoos, mis on nii pessimistlik peamiselt heitliku väliskeskkonna tõttu. “Tegelikult ei tea praegu keegi, kuhu maailma majandus liigub,” ütles ta, lisades, et võrreldes kevadega on juba praegu Ukraina kriisi ja sanktsioonide pärast suuri muutusi näha.

Lisaks sanktsioonide otsesele mõjule jõuab Eametsa sõnul Eestisse meie peamiste kaubanduspartnerite Läti, Leedu ja Soome kaudu ka nii-öelda teise ringi sanktsioonide mõju. “Praegu on veel vara hinnata, milline on Ukraina kriisi mõju Eesti majandusele,” märkis ta.

Eamets lisas, et rahandusministeeriumi suveprognoosis pole kulude pool piisavalt täpselt välja toodud, mistõttu on nõukogul raske hinnata riigieelarve seaduses sätestatud struktuurse eelarvetasakaalu nõuet.

Nõukogu soovitud suuruses. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on sõltumatu konservatiivne vaade eelarve kohta väga vajalik. Ligi lisas, et valitsuses pole kunagi ainult rahanduskonservatiivid ja tuleb arvestada nii poliitiliste kui ka objektiivsete kulusurvetega. Eelarve struktuurne ülejääk tuleb tema sõnul siiski nõukogu soovitatud suurusjärgus.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles, et on eelarvenõukogule tagasiside eest tänulik ja eelarvepoliitika planeerimisel arvestatakse sellega. Rahandusministeeriumi prognoos riigieelarve kulude kohta on tema sõnul väga detailne. “Eelarvenõukogu soovituse täitmiseks esitatakse järgmistes prognoosi seletuskirjades rohkem informatsiooni kulude prognoosi seletuseks,” lisas ta.

Sääliku sõnul on majanduse tsüklilise positsiooni ja sellest tuleneva eelarve struktuurse positsiooni hinnangud ebakindlad ja erinevad institutsioonid võivad jõuda erinevatele tulemustele. “Samas tähendab see ka seda, et keegi ei saa täie kindlusega väita, et rahandusministeeriumi hinnang on vale. Seda ei tee ka eelarvenõukogu, vaid viitab riskidele, millest oleme teadlikud ning millega eelarvepoliitika kavandamisel arvestame,” ütles ta.

Eesti reeglid rangemad kui Euroopas. Sääliku sõnul nõuavad Euroopa reeglid, et liikmesriigi struktuurne eelarvepositsioon ei oleks nõrgem kui defitsiit kuni 0,5% SKPst. “Arvestades struktuurse eelarvepositsiooni hinnangute ebakindlust, kehtestasime riigieelarve seadusega Eesti eelarvepoliitika kohta rangema reegli – riigieelarve tuleb koostada selliselt, et valitsussektori eelarve oleks vähemalt struktuurses tasakaalus,” selgitas ta.

Sääliku sõnul seadis valitsus kevadises riigieelarve strateegias järgmise aasta eesmärgiks struktuurse ülejäägi 0,2% SKPst ja prognoosi järgi tuleb see veelgi tugevam.

 

Eelarvenõukogu  kinnitati ametisse tänavu mais

Loodi sel aastal vastavalt ELi õigusele, kinnitatud viieks aastaks.eesmärk avaldada arvamust riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.Istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt viis korda aastasLiikmeteks majandusteadlane Raul Eamets, Eesti-Ameerika Kaubanduskoja juht Andrus ­Alber, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik,  Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer ja nõukogu liige ­Urmas Varblane ning töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk.