Sanktsioonid mõjuvad

Ebakindlus suureneb. Vene majandus elab niigi üle ebakindlaid aegu. Tavapärane 4–5% (2006–2007 ka üle 8%) kasv on asendunud seisakuga ja mõningatel andmetel oli esimesel poolaastal Venemaa majanduskasv negatiivne. Sanktsioonid suurendavad ebakindlust Vene majanduse tulevikuväljavaadete suhtes, sest investorid on ettevaatlikud ja lükkavad investeerimisotsuseid edasi. Suur risk Vene majandusele on kapitali väljavool ja investeeringute vähenemine, mis selle aasta esimeste kuude jooksul oli suurem kui terve eelmise aasta jooksul kokku.

Suve jooksul on jätkanud nõrgenemist ka Vene rubla, mis oli eelmisel nädalal oma ajalooliselt madalaimal tasemel – 37,66 rubla ühe dollari eest. Ka euro suhtes oli rubla ajaloo madalaimale tasemele väga lähedal. Sberbankile muudab olukorra veelgi keerulisemaks olek USA sanktsioonide nimekirjas. Sberbank oli sunnitud ­uute ettevõtlusele suunatud laenude osakaalu vähendama juba suvel.

Uued sanktsioonid karmistavad ka ekspordikeelde kaitsetööstuse toodetele ja kahesuguse kasutusega kaupadele ning näiteks süvameres nafta ja arktilise nafta uuringute ja tootmise tehnoloogiale.

Vene naftafirmad tuginevad selles valdkonnas oluliselt koostööle ExxonMobile’i ja BPga. ExxonMobile’il on koostöös Rosneftiga Kara meres pooleli 700 miljoni dollariline projekt. Nende tehnoloogilise toe puudumist on ilmselt küll aja jooksul võimalik asendada, kuid see ei juhtu kiiresti.  Vene ambitsioonid Arktikas naftatootmist edendada saavad tagasilöögi.

Mõju naftaettevõtetele. Mõju naftakompaniidele on samuti märkimisväärne kapitaliturgudele ligipääsu seisukohalt: Rosneft, Gazpromneft ja Transneft ei saa ELi pankadelt laenu rohkem kui 30 päevaks. Ka USA sanktsioonide kütusetööstust puudutav osa sisaldab olulisi Vene kütusetootjaid: Gazpromneft ja Rosneft, aga ka Lukoil ja Surgutneftegas. See tekitab raskusi näiteks Rosnefti suure võlakoorma teenindamisel – Rosneft on palunud Vene valitsuselt juba augustis 42 miljardit dollarit laenu, mis on väga suur summa ka Venemaa valitsusele.

Sanktsioonide puhul pole oluline aga mitte niivõrd kohe mõõdetava negatiivse majandusliku eesmärgi saavutamine, vaid poliitilise signaali saatmine. Seda on USA, Kanada, EL, Norra, Austraalia ja paljud teised seekord võrdlemisi selgelt suutnud. Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.