Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahvusvaheline haare eeldab Eesti atraktiivsust
Eesti ettevõtluskeskkonda iseloomustab praegu teatud mõttes lõhestumine. Ühelt poolt on soov kasvatada ekspordi osatähtsust ja rohkem rahvusvahelistuda, teiselt poolt peame rinda pistma trendidega, mis seda ei toeta.
Esiteks on väike hulk ettevõtteid, mis suudab kasvada välja “talupere mudeli” staatusest (kuni 20 töötajat) ning jõuda mõnele järgmisele organisatsioonimudeli efektiivsuse tasandile. Seega on väheste eranditega hambutu ka võimalus rahvusvahelises äris kaasa lüüa nii geograafilise ulatuse kui ka mahu poolest.
Ebaõnnestunud ponnistused viivad fookuse koomale tõmbumisele ning rahuldumisele koduse hubase keskkonnaga.
Kapitaliturgude vähene huvi. Teisena paistab silma kapitaliturgude vähene huvi järjepanu kasvavat teenusmajandust rahastada ning soovimatus jagada riske.
Sisuliselt ei tunta meie finantssüsteemis muid tagatisi kui kinnisvara. Vaid üksikud investorid on valmis osalema ka kahjude jagamises.
Takistab ka avaliku sektori positsioonide muutumine valdavalt domineerivaks. Seda eelkõige ELi raha mõju ning jaotuskanalite ülesehituse-mehitamise toel. Midagi sellist toimus erasektoris hiljuti väärtpaberivahenduses (aktsiabuum) ning kinnisvaraarenduses (kinnisvarabuum).
Meie tööjõuturult lahkuvad eelkõige töötajad, kellel on oskusi ja tahtmist rahvusvahelises keskkonnas läbi lüüa. Uute ekspordiarendamiseks sobilike töötajate lisandumine on piiratud tööealise elanikkonna kahanemise, töökeskkonna (sh töötasu) märkimisväärsete erinevuste ning kogemustega eksportijate vähesusega väljaõppe- ja haridussüsteemis. Probleem ei olegi mitte niivõrd lahkumises, vaid (taas)integreerimises ja orgaanilises asendamises.
Tuntud Eesti. Eeltoodu valguses on aktiivsemate Eesti teenusmajanduse ettevõtete vastuseks keskkonnale kujunenud tegevused, mis eeldatavasti aitavad meelitada rahvusvahelisi tegijaid Eestisse ja/või näidata töötajatele “turuväärtuse” kiirema kasvatamise võimalusi siin, võrreldes ümbritsevate konkureerivate tööjõuturgudega. Rahvusvahelise haarde mõttes on oluline, et Eesti oleks atraktiivne tegutsemiskoht rahvusvahelistele ja kohalikele organisatsioonidele ja talentidele.
Enamik teenusmajanduse “toodetest” eeldab suurt vastastikust usaldust lahenduse vajaja ning pakkuja vahel. Rahvusvahelises äris ei maksaks meil arvata, et meid ise üles leitakse ja asjatundlikeks peetakse. Oma tuntuse kasvatamiseks on toetavate instrumentidena igati omal kohal ka erinevad rahvusvahelised konkursid, võistlused ja messid. Ehk siis võistlustest osavõtt versus tugitoolisport.