• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvusvaheline haare eeldab Eesti atraktiivsust

    Eesti ettevõtluskeskkonda iseloomustab praegu teatud mõttes lõhestumine. Ühelt poolt on soov kasvatada ekspordi osatähtsust ja rohkem rahvusvahelistuda, teiselt poolt peame rinda pistma trendidega, mis seda ei toeta.

    Esiteks on väike hulk ettevõtteid, mis suudab kasvada välja “talupere mudeli” staatusest (kuni 20 töötajat) ning jõuda mõnele järgmisele organisatsioonimudeli efektiivsuse tasandile. Seega on väheste eranditega hambutu ka võimalus rahvusvahelises äris kaasa lüüa nii geograafilise ulatuse kui ka mahu poolest.
    Ebaõnnestunud ponnistused viivad fookuse koomale tõmbumisele ning rahuldumisele koduse hubase keskkonnaga.
    Kapitaliturgude vähene huvi. Teisena paistab silma kapitaliturgude vähene huvi järje­panu kasvavat teenusmajandust rahastada ning soovimatus jagada riske.
    Sisuliselt ei tunta meie ­finantssüsteemis muid tagatisi kui kinnisvara. Vaid üksikud investorid on valmis osalema ka kahjude jagamises.
    Takistab ka avaliku sektori positsioonide muutumine valdavalt domineerivaks. Seda eelkõige ELi raha mõju ning jaotuskanalite ülesehituse-mehitamise toel. Midagi sellist toimus erasektoris hiljuti väärt­paberivahenduses (aktsiabuum) ning kinnisvara­arenduses (kinnisvarabuum).
    Meie tööjõuturult lahkuvad eelkõige töötajad, kellel on oskusi ja tahtmist rahvusvahelises keskkonnas läbi lüüa. Uute ekspordiarendamiseks sobilike töötajate lisandumine on piiratud tööealise elanikkonna kahanemise, töökeskkonna (sh töötasu) märkimisväärsete erinevuste ning kogemustega eksportijate vähesusega väljaõppe- ja haridussüsteemis. Probleem ei olegi mitte niivõrd lahkumises, vaid (taas)integreerimises ja orgaanilises asendamises.
    Tuntud Eesti. Eeltoodu valguses on aktiivsemate Eesti teenusmajanduse ettevõtete vastuseks keskkonnale kujunenud tegevused, mis eeldatavasti ­aitavad meelitada rahvusvahelisi tegijaid Eestisse ja/või näidata töötajatele “turuväärtuse” kiirema kasvatamise võimalusi siin, võrreldes ümbritsevate konkureerivate tööjõuturgudega. Rahvusvahelise haarde mõttes on oluline, et Eesti oleks atraktiivne tegutsemiskoht rahvusvahelistele ja kohalikele organisatsioonidele ja talentidele.
    Enamik teenusmajanduse “toodetest” eeldab suurt vastastikust usaldust lahenduse vajaja ning pakkuja vahel. Rahvus­vahelises äris ei maksaks meil arvata, et meid ise üles leitakse ja asjatundlikeks peetakse. Oma tuntuse kasvatamiseks on toetavate instrumentidena igati omal kohal ka erinevad rahvusvahelised konkursid, võistlused ja messid. Ehk siis võistlustest osavõtt versus tugitoolisport.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.