Eesti majanduskasv paigutub maailma kiiremate hulka

Iseseisvat Eestit on nüüdseks olnud üle 20 aasta. Oleme liitunud kõikvõimalike riikide ühendustega, läbi ja lõhki läänestunud. Oleme üles ehitanud institutsioone ja säravaid-läikivaid hooneid, kuid elatustasemest rääkides on etteheited varmad tulema: palju vaesust, palgad närused, hinnad Euroopa tasemel, keskmine palk on madal ja üleüldse ei saa seda peaaegu keegi; miinimumpalk on sootuks olematu jne.

Kohati jääb kõlama arvamus, et meil on olnud aega arenenud riikide hulka jõuda; kuidas siis on juhtunud nii, et oleme nõnda äpardunud ühes kõiges olulisemas näitajas – elatustasemes?

Vaatame arve. Vaatame majandusarengu üht põhinäitajat, SKPd inimese kohta, ja proovime panna selle teiste riikide saavutuste konteksti. Vaatame Eesti SKP taset inimese kohta püsivhindades 2011 ja 1992. Penn World Table’i andmebaasi järgi on see näitaja selles ajavahemikus kasvanud ligikaudu 8 600 USA dollarilt umbes 20 100 dollarile ehk pea 2,3 korda. On seda vähe või palju?

On riike, kus kasv on olnud märgatavalt kiirem kui Eestis – näiteks Hiina, mis suudab aastast aastasse näidata peadpööritavaid kasvunumbreid. Samas tuleb tähele panna, et keskmine hiinlane on keskmisest eestlasest palju vaesem. Madalamalt arengutasemelt on lihtsam kiiret kasvu saavutada kui kõrgelt, eeldusel muidugi, et kasvueeldused on täidetud. Paraku on ka ohtralt näiteid vaestest riikidest, kes kuhugi kasvama ei kipu. Seega, kui tahame võrrelda Eesti arengut viimaste kümnendite jooksul teiste riikidega, tuleks võrdluse aluseks võtta aeg, mis kulus SKP kasvamiseks ligikaudu Eesti lähtetasemest 90ndate alguses kuni selle tasemeni, mille oleme saavutanud praegu.

Eesti tempot edastab 7 riiki. Nii reastatult jagavad esikohta Hongkong, Korea ja Taiwan. Kokku edestab Eestit kasvu kiirusega seitse riiki: neli Aasia tiigrit, Macao ja Omaan, Euroopat esindamas vaid Portugal 1985–2001 kasvuspurdiga. Kõigil teistel riikidel on Eesti lähte­tasemelt 2011. aasta tasemeni jõudmine võtnud kauem.

Eestil on põhjust oma majandusarengu kiirusega rahul olla – see jääb samasse suurusjärku riikidega, kes on oma ­fenomenaalse kasvutempo poolest õigusega kuulsad. Kui praegune elatustase ei vasta meie ootustele, siis võib-olla ei ole mitte majanduskasv olnud liiga aeglane, vaid vaja on rohkem kannatlikkust.