Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiirabiarvutid pole kõik kohale jõudnud

    Terviseamet pidi ligi sadakonnale Eesti kiirabile tänavu 30. juuniks paigaldama arvutid, kuid mitmed kiirabibrigaadid jäid lubatud tehnikata.

    Amet andis uueks tähtajaks septembri.
    Terviseamet tellis riigihankega kiirabidele arvuteid, kuid tööd venisid tähtajast üle. Paljude vaidlustuste kõrval tõstis tüli ka näiteks ebapiisav tehnika katsetus. Kuna hanke võitnud Silwi Autoehitus paigaldas Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee sõnul seadmed mõnesse autosse hooletult, ohustas ettevõte kiirabitöötajate turvalisust.
    “Terviseametit ei ole mitte ükski kiirabiasutus teavitanud, et Silwi Autoehituse paigaldus oleks ebakvaliteetne või lausa eluohtlik,” ütles terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe. Tema sõnul on garantiialuste autode ehitaja ja garantii andja ametile kinnitanud, et paigaldusele etteheiteid pole.
    Vaidlused venitasid hanget. Riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg kukkus 2012. aasta augustis, kuid amet sõlmis lepingu võitjaga alles tänavu veebruaris. Selle peamine põhjus oli korduv vaidlustamine vaidlustuskomisjonis ja kohtumenetlused, mis läksid riigikohtuni välja.
    Kaljumäe sõnul oli hanke peamiseks vaidlustajaks lõpuks kaotajaks jäänud firma Skarcon. Ühel hetkel vaidlustas Skarconi võitjaks kuulutamise otsuse ka terviseamet ise, mitte ainult hanke lõplikult võitnud ühispakkujad Silwi Autoehitus ja ML Novator.
    Skarconi tegevjuhi Oliver Šultsi sõnul pidid operatiiv­arvestuse kiirabiautod saama arvutid 12. maiks, varuautod 27. maiks. Šults vestles mais Tallinna ja Tartu kiirabi juhtidega, kelle sõnul polnud viis päeva enne esimest tähtaega kummagi masinatele seadmete paigaldamist alustatud.
    Tartu polnud paigaldusega rahul. Juulis ütles Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee, et neile pole veel arvuteid. Tema tahtis enne seadmete autodesse panemist katsetada, kas nende kinnitus sobib. Kõrgvee teatel paigaldas Silwi arvutid viisil, kus aparatuur oleks võinud kahjustuda. Tema sõnul ähvardas autoehitaja sellisel moel paigaldatud arvutitega autodelt isegi garantii ära võtta.
    “Kõik kinnitused peavad vastama tugevusstandardile. Te võite ette kujutada, kui auto liigub 120–140 km/h ja kui masin kummuli läheb, siis võivad asjad tappa personali,” ütles Kõrgvee.
    Augustis ütles Karell Kiirabi juhatuse liige Ave Põlluaas, et nendel on arvutid peale pandud, kuid tarkvara nad veel ei kasutanud.
    Põlluaas Silwi töö kvaliteeti ei kommenteerinud. “See on kolme osapoole, terviseameti, Silwi ja Karell Kiirabi vaheline probleem,” ütles Põlluaas. Tema sõnul on terviseamet olnud probleemidest teadlik ning üritanud aidata neid lahendada.
    Kaks asutust veel ilma. Septembris teatas Kaljumäe terviseameti nimel, et seni on paigaldamata kahe kiirabiasutuse seadmed – Tartu Kiirabi täies mahus ja Karell Kiirabi ­autodele, mis asuvad tööle Ida-Virumaal.
    Et häirekeskuse loodavat tarkvara, millega toimub edaspidi kõikide kiirabiautode positsioneerimine, testiti alles juulis, siis paigaldatakse Tartu Kiirabi autodele seadmed septembris. “Paigaldus on alanud,” ütles Kaljumäe.
    Karell Kiirabi seadmete hilisema paigaldamise põhjus on Kaljumäe sõnul Virumaa teeninduspiirkonna kiirabi konkursi kohtuvaidluses, mis lõppes alles tänavu 20. juunil. Sellele järgnes tegevusloa menetlus ja haldus­lepingu sõlmimine.
    “Ka Karell Kiirabi Ida-Virumaad teenindavatele autodele paigaldatakse seadmed septembris,” täpsustas Kaljumäe.
    Infosüsteemi mGIS plaanitakse kasutusele võtta kõikides pääste- ja kiirabiautodes rutiinse tööprotsessina järgmise aasta alguses, mistõttu ei ole viivitused Kaljumäe hinnangul olulise mõjuga. Tema sõnul ongi tänavune august ja neljas kvartal tervikuna planeeritud uue süsteemi töökindluse saavutamiseks ja selle pidevas käigushoidmiseks vajalike haldusteenuste väljatöötamiseks.
     
    Kommentaar
    Uus süsteem asendab raadioside
    Üllar Kaljumäe, terviseameti peadirektori asetäitjaKohustus tagada ühendatavus häirekeskuse sidesüsteemidega on igal kiirabi­ettevõttel. Riik nii terviseameti kui ka häirekeskuse kaudu on välisabi vahendite arvel omalt poolt kiirabiasutusi abistanud, soetades selleks kõikidele kiirabiasutustele nii vajalikud seadmed kui ka tarkvara.Et häirekeskuse positsioneerimise võimekus loodi tegelikult juba 2014. aasta alguses – häirekeskus hakkas kiirabiautosid reaalajas positsioneerimistarkvara vahendusel “nägema” juba alates möödunud aastavahetusest –, siis alates augustist juurutamisel olev tarkvara annab tegelikult suurima kasu just kiirabibrigaadile endale. Selle abil saavad kiirabibrigaadid väljasõiduteabe koos teejuhatusega.See lahendus peaks edaspidi muutuma põhiliseks teabevahetuse viisiks ja seni peamiselt kasutuses olev raadioside jääb tagavaralahenduseks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.