• Jaga lugu:

    Kiirabiarvutid pole kõik kohale jõudnud

    Terviseamet pidi ligi sadakonnale Eesti kiirabile tänavu 30. juuniks paigaldama arvutid, kuid mitmed kiirabibrigaadid jäid lubatud tehnikata.

    Amet andis uueks tähtajaks septembri.
    Terviseamet tellis riigihankega kiirabidele arvuteid, kuid tööd venisid tähtajast üle. Paljude vaidlustuste kõrval tõstis tüli ka näiteks ebapiisav tehnika katsetus. Kuna hanke võitnud Silwi Autoehitus paigaldas Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee sõnul seadmed mõnesse autosse hooletult, ohustas ettevõte kiirabitöötajate turvalisust.
    “Terviseametit ei ole mitte ükski kiirabiasutus teavitanud, et Silwi Autoehituse paigaldus oleks ebakvaliteetne või lausa eluohtlik,” ütles terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe. Tema sõnul on garantiialuste autode ehitaja ja garantii andja ametile kinnitanud, et paigaldusele etteheiteid pole.
    Vaidlused venitasid hanget. Riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg kukkus 2012. aasta augustis, kuid amet sõlmis lepingu võitjaga alles tänavu veebruaris. Selle peamine põhjus oli korduv vaidlustamine vaidlustuskomisjonis ja kohtumenetlused, mis läksid riigikohtuni välja.
    Kaljumäe sõnul oli hanke peamiseks vaidlustajaks lõpuks kaotajaks jäänud firma Skarcon. Ühel hetkel vaidlustas Skarconi võitjaks kuulutamise otsuse ka terviseamet ise, mitte ainult hanke lõplikult võitnud ühispakkujad Silwi Autoehitus ja ML Novator.
    Skarconi tegevjuhi Oliver Šultsi sõnul pidid operatiiv­arvestuse kiirabiautod saama arvutid 12. maiks, varuautod 27. maiks. Šults vestles mais Tallinna ja Tartu kiirabi juhtidega, kelle sõnul polnud viis päeva enne esimest tähtaega kummagi masinatele seadmete paigaldamist alustatud.
    Tartu polnud paigaldusega rahul. Juulis ütles Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee, et neile pole veel arvuteid. Tema tahtis enne seadmete autodesse panemist katsetada, kas nende kinnitus sobib. Kõrgvee teatel paigaldas Silwi arvutid viisil, kus aparatuur oleks võinud kahjustuda. Tema sõnul ähvardas autoehitaja sellisel moel paigaldatud arvutitega autodelt isegi garantii ära võtta.
    “Kõik kinnitused peavad vastama tugevusstandardile. Te võite ette kujutada, kui auto liigub 120–140 km/h ja kui masin kummuli läheb, siis võivad asjad tappa personali,” ütles Kõrgvee.
    Augustis ütles Karell Kiirabi juhatuse liige Ave Põlluaas, et nendel on arvutid peale pandud, kuid tarkvara nad veel ei kasutanud.
    Põlluaas Silwi töö kvaliteeti ei kommenteerinud. “See on kolme osapoole, terviseameti, Silwi ja Karell Kiirabi vaheline probleem,” ütles Põlluaas. Tema sõnul on terviseamet olnud probleemidest teadlik ning üritanud aidata neid lahendada.
    Kaks asutust veel ilma. Septembris teatas Kaljumäe terviseameti nimel, et seni on paigaldamata kahe kiirabiasutuse seadmed – Tartu Kiirabi täies mahus ja Karell Kiirabi ­autodele, mis asuvad tööle Ida-Virumaal.
    Et häirekeskuse loodavat tarkvara, millega toimub edaspidi kõikide kiirabiautode positsioneerimine, testiti alles juulis, siis paigaldatakse Tartu Kiirabi autodele seadmed septembris. “Paigaldus on alanud,” ütles Kaljumäe.
    Karell Kiirabi seadmete hilisema paigaldamise põhjus on Kaljumäe sõnul Virumaa teeninduspiirkonna kiirabi konkursi kohtuvaidluses, mis lõppes alles tänavu 20. juunil. Sellele järgnes tegevusloa menetlus ja haldus­lepingu sõlmimine.
    “Ka Karell Kiirabi Ida-Virumaad teenindavatele autodele paigaldatakse seadmed septembris,” täpsustas Kaljumäe.
    Infosüsteemi mGIS plaanitakse kasutusele võtta kõikides pääste- ja kiirabiautodes rutiinse tööprotsessina järgmise aasta alguses, mistõttu ei ole viivitused Kaljumäe hinnangul olulise mõjuga. Tema sõnul ongi tänavune august ja neljas kvartal tervikuna planeeritud uue süsteemi töökindluse saavutamiseks ja selle pidevas käigushoidmiseks vajalike haldusteenuste väljatöötamiseks.
     
    Kommentaar
    Uus süsteem asendab raadioside
    Üllar Kaljumäe, terviseameti peadirektori asetäitjaKohustus tagada ühendatavus häirekeskuse sidesüsteemidega on igal kiirabi­ettevõttel. Riik nii terviseameti kui ka häirekeskuse kaudu on välisabi vahendite arvel omalt poolt kiirabiasutusi abistanud, soetades selleks kõikidele kiirabiasutustele nii vajalikud seadmed kui ka tarkvara.Et häirekeskuse positsioneerimise võimekus loodi tegelikult juba 2014. aasta alguses – häirekeskus hakkas kiirabiautosid reaalajas positsioneerimistarkvara vahendusel “nägema” juba alates möödunud aastavahetusest –, siis alates augustist juurutamisel olev tarkvara annab tegelikult suurima kasu just kiirabibrigaadile endale. Selle abil saavad kiirabibrigaadid väljasõiduteabe koos teejuhatusega.See lahendus peaks edaspidi muutuma põhiliseks teabevahetuse viisiks ja seni peamiselt kasutuses olev raadioside jääb tagavaralahenduseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Apranga tuli aastatagusest kahjumist välja
Leedu rõivafirma Apranga Grupp teenis esimesel poolaastal 81,2 miljoni eurose käibe juures 0,957 miljonit eurot kasumit. Eelmisel aastal samal ajal oli ettevõte 0,579 miljoni euroga kahjumis, selgub börsiteatest.
Leedu rõivafirma Apranga Grupp teenis esimesel poolaastal 81,2 miljoni eurose käibe juures 0,957 miljonit eurot kasumit. Eelmisel aastal samal ajal oli ettevõte 0,579 miljoni euroga kahjumis, selgub börsiteatest.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Peagi ilmselt koroonapassita restorani, teatrisse või juuksuri juurde ei pääse
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.