Riik toetab Paldiski tuumaobjekti 2,1 miljoniga

„Võtame Paldiski projekti äärmiselt tõsiselt: tuumajäätmete puhul ei tohi olla mingit kahtlust, et kõik riskid on maandatud ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale alatiseks likvideeritud," ütles KIKi nõukogu esimees, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Seetõttu on esimene samm põhjalikud uuringud, mis peavad meile selle kindluse andma," lisas ta.

Eeluuringud on vajalikud, et 2040. aastal eemaldada Paldiski tuumaobjektis asuvad kaks reaktorisektsiooni ning viia tööde käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed lõppladustuspaika, teatas KIK pressiteate vahendusel. Eeluuringud aitavad enne lõplikke töid viia kurssi reaktorisektsioonides asuvate jäätmete iseloomuga, eemaldustööde tehniliste lahendustega ja eeldatava maksumusega. Samuti aitavad need valida sobivat lõpplahenduspaiga asukohta.

Eeluuringute läbiviimist juhib AS A.L.A.R.A, mis haldab tuumaobjekti 1995. aastast alates. „Eeluuringud on selle pika ja keerulise töö esimene etapp, mis peab andma meile 2015. aasta lõpuks täpse ülevaate olemasolevast olukorrast ja edasistest võimalustest sektsioonide demonteerimisel ja lõppladustuspaiga rajamisel,“ ütles A.L.A.R.A esindaja Joel Valge.

Uuringutele järgnevad keskkonnamõju hindamised, vajalike lubade taotlemised, lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine ning alles siis saab alustada reaktorisektsioonide demonteerimisega.

Tänaseks on A.L.A.R.A lammutanud Paldiskis 39st mittevajalikust hoonest 36. Alles on veel reaktorisektsioone sisaldav peahoone, garaaž ja valvehoone. Objektile on rajatud juurde rahvusvahelistele ohutusnõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete vahehoidla, kus ladustatakse kõik Eestis tekkinud radioaktiivsed jäätmed.

Paldiski kaks reaktorisektsiooni pärinevad nõukogude ajast, mil Pakri poolsaarele loodud sõjalises õppekeskuses viidi läbi tuumaallveelaevnike koolitusi. Õppekeskuse tuumareaktorid seisati 1989. aastal ning viis aastat hiljem eemaldati tuumkütus ja transporditi Venemaale. Vastutus õppekeskuses asuvate saastunud rajatiste puhastamise ja  radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jäi Eesti Vabariigi kanda.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.