Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene saatkond värbab Lätis palgasõdureid
Läti telekanal LTV väidab, et Venemaa saatkond värbab Läti elanikke palgasõduriteks võitluseks Ukrainas, vähendas Läti Delfi.
Läti televisiooni (LTV) saade Panorama näitas pühapäeval 15. septembril uudislõiku Läti elanikest, kes plaanivad sõita Ukrainasse sõdima Vene poolel. Telekanali väitel saab seda teha läbi Vene saatkonna – seda väitsid ajakirjanikele Latgale elanikud, kes plaanivad hakata palgassõduriteks Ukrainas.
Ajakirjanikud rääkisid mitme mehega, kes on valmis minema sõtta. Nii rääkis keegi Sergei, et on juba oma dokumendid sisse andnud ning võib Ukrainasse sõita kas või kohe. Tema sõnul lubati palgasõduritele tasuks 1500 eurot iga tapetu eest. Venemaa värbab meeleldi ka Läti endisi vange, kes tahavad sõita Ukrainasse sõdima. Nagu rääkis telesaates Dmitri, tuleb selleks loobuda Läti kodakondsusest, siis võib saatkonnast kohe saada piletid ning minna Ukrainasse.
Ükski äärmuslikult meelestatud poliitiline ühendus Lätis ei tunnista, et tegeleb lätimaalaste värbamisega, kuid seda toetavad näiteks kurikuulus natsionaal-bolševik Vladimir Linderman. Venemaa liit Lätis, mille eesotsas on kremlimeelse eurosaadikuna tuntust kogunud Tatjana Ždanok, teatas, et nad mõistavad Läti elanikke, kes soovivad sõita Ukrainasse sõdima, et kaista venelasi.
Arvestades viimaseid sündmusi ennustab tuntud analüütik Paul Goble, et Ukrainaga sarnast stsenaariumi plaanitakse ka Balti riikides ning tõenäoliseks sihtmärgiks on Läti. Tema hinnagul valmistab Venemaa valitsus ette pinda Ukraina stsenaariumi kordamiseks Balti riikides. Peamine ajend tungida Leetu, Lätti ja Eestisse saab olema venekeelse elanikkonna kaitse, kirjutab USA analüütik ja Maarjamaa risti kavaler Paul Goble.
Ta on veendunud, et Moskva plaanib lähitulevikus „hakata kaitsma“ venekeelse elanikkonda Baltimaades, kuna nende riikide valitsused „käituvad venelastega halvasti“. Oma oletustes toetub Goble peamiselt Venemaa välisministeeriumi inimõiguste, demokraatia ja õiguse ülemuslikkuse volinikule Konstantin Dolgovile ja tema esinemisele Riias ning Läti televisiooni saatelõigule.
Nimelt ütles Dolgov regionaalsel Vene kaasmaalaste konverentsil Riias, et Balti riikide poliitika, mis piirab vene keele staatust, ei jää vastuseta ning Venemaa plaanib võidelda inimõiguste rikkumiste vastu. Dolgov tõmbas samuti paralleeli Ukraina otsuse kaotada vene keele staatus ametliku riigikeelena 2014. aasta alguses ja Balti riikide keelekitsenduste vahele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.