Läti ja Leedu auto-müük Eestist üle

Kui Eestis on olnud kasv 3,9%, siis Lätis 22,9 ja Leedus 19,9%. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul tuleneb nii suur vahe meie lõunanaabrite turukorrastamisest. „Läti ja Leedu tulevad alles mudaliigast välja,“ ütles ta, lisades, et mõlemas riigis on senimaani olnud autode müük Eestist kaks korda väiksem. Näiteks kui Eestis müüdi 1,3 miljoni elaniku kohta mullu 20 000 autot, siis Leedus soetati kolme miljoni elaniku kohta vaid 13 000 autot.

Sillati sõnul on Lätis ja Leedus suur must turg, mille korrastamist alles alustati. Lisaks ei saa Leedus ettevõtted autodelt käibemaksu tagasi, mis Silalti sõnul tingib skeemitamisi vähekasutatud autodega. „Neil peidetakse käibemaks ära ja riigil jääb ikka raha saamata,“ rääkis ta.

Peugeot' esindaja Baltikumis KW Bruun Baltic OÜ tegevjuhi Rasmus Tali ütlust mööda on Eesti turg tunduvalt stabiilsem kui lõunanaabritel. Näiteks kasvas tunamullu Leedus autode müük vaid 1,5%, Lätis aga koguni alla ühe protsendi. Eestis oli 2013. aastal müügi kasv 2,5%. Tema sõnul kosus Eesti pärast kriisi palju kiiremini kui Läti ja Leedu. „Nad alles liiguvad õiges suunas,“ ütles Tali.

Ta lisas, et ei Läti ega Leedu nii suurt automüügi kasvu järgmiseks aastaks ei oota – pigem jäävat kasv 5-10% juurde, Eestis aga pigem 5% ümber. Müük kasvaks märgatavalt, kui ühele aastale satuvad mitme suure autopargi omanike autohanked. Selliseid suuremahulisi hankeid korraldab näiteks politsei- ja piirivalveamet.

Vähem emotsioonioste. Sillat ütles, et Eesti automüügiturg on muutunud üha ratsionaalsemaks. „Mingit ülekuumenemist pole – inimesed on aru saanud, et auto on tarbeese, mida ostetakse siis, kui on vaja,“ ütles ta. Luksusautode osakaal on Sillati andmetel jäänud väikeseks – vaid 0,3% kogumahust. Viimase kahe kuuga on Eestis müüdud aga 10 luksusautot. „Tipust oleme tegelikult aga kolmandiku maas,“ ütles ta. Nimelt kui enne kriisi müüdi aastas 30 000 uut autot, siis eelmisel aastal 20 000. Majanduslanguse ajal langes müük aga koguni neli korda. „Vaikselt oleme kosunud ja toibunud,“ märkis Sillat.

Tali kinnitas, et Eestis on üha enam märgata ökonoomsemate ja praktiliste autode eelistamist. Samas on tema sõnul nii Eesti, Läti kui ka Leedu tarbija vaieldamatuks lemmikuks väike või keskklassi linnamaastur. „Väikseid autosid meil ei armastata,“ ütles ta, lisades, et kahe väiksema segmendi autod moodustavad kogumahust alla kümne protsendi.

Käibemaksuseadus võib pidurit tõmmata. Tali märkis, et umbes poole autoostjatest moodustavad ettevõtted, kel on suurim vajadus uute autode järele. Uute autode müüki ei soodusta Tali sõnul aga valitsuse tehtud otsused autode maksustamise kohta. Tema hinnangul võib seadusemuudatus uute autode müüki pidurdada. „Leedus tehti kunagi sama asi ja see tõmbas müügi alla,“ ütles ta, lisades, et kui Euroopas toetatakse uute ökonoomsete autode ostmist maksusoodustusega, siis Eestis tekitab hiljuti vastuvõetud autode käibemaksuseadus ettevõtjates suurt tuska.

„Loodan, et tehtud muudatus ei tõmba uute autode müügile käsipidurit peale,“ ütles Tali. Tema sõnul on nii läinud kõikides teistes riikides, kus selliseid muudatusi tehtud.

Euroopas on autode müük kasvanud juba rekordilised 12 kuud järjest, kuna autotootjad kärbivad hindu samal ajal kui nõudlus odavamate mudelite järele aina kasvab.