Kütuse hinnad langevad

Nafta hinnad maailmas langevad, kuna varude suurenemine näitab, et nõudlus musta kulla järele on vähenenud. See on ka Eestis bensiini hinnad alla toonud.

Põhjamere Brenti toornafta barreli hind langes möödunud nädalal 98 dollarini, mis on 26 kuu madalaim tase. Brenti hind on alla 100 dollari püsinud juba üle nädala. WTI toornafta hind kukkus septembri alguses madalaimale pärast veebruari. Veel märkimisväärsem on aga see, et WTI ja Brenti hindade erinevus on kahe ja poole aasta väikseim. “Toornafta hinnad maailmaturul on tõepoolest viimasel ajal liikunud allapoole. Segaduste vältimiseks on oluline märkida, et toornafta ei ole valmistoode ning alles rafineerimistehastes valmib toornaftast mootoribensiin või diislikütus, mis on turgudel eraldi hinnastatavad ja kaubeldavad tooted,” ütles Statoil Fuel & Retail Eesti ASi mootorikütuste tootejuht Indrek Sassi.

Nii vähendas USA keskpank Föderaalreserv viimasel koosistumisel võlakirjade ostmise programmi suurust 15 miljardile dollarile kuus ja lõpetab oktoobris oma mitu aastat kestnud stiimulprogrammi. See on toetanud USA dollari kurssi, mis näiteks euro vastu on tõusnud eelmise aasta juuli tasemele. Dollariindeks, mis mõõdab USA käekäiku kuue suurima valuuta vastu, on tõusnud nelja aasta kõrgeima tasemeni. Maailmaturul kaubeldakse naftaga dollarites. Kui dollar tugevneb, survestab see ka nafta ning kütuste hindu. “Rafineerimistehased müüvad jaemüüjatele mootorikütuseid hinnaga, mille aluseks on igal pangapäeval rahvusvaheliste agentuuride poolt noteeritavad mootorikütuste maailmaturuhinnad. Kuna aga kõik tehingud tehakse dollarites, mõjutab sisseostuhindasid Eestis ka euro ja dollari kurss. Üldjuhul tehakse ostutehinguid mingi perioodi keskmise hinna baasil, kuna ühekordne ehk spot-tehing on tänu maailmaturuhindade volatiilsusele seotud suure riskiga,” ütles Sassi.

Varud kasvavad. Maailma suurim naftatarbija on ülekaalukalt USA. Seepärast on USA varude suurenemisel või vähenemisel oluline mõju nafta hinnale maailmas. Eelmisel nädalal kasvasid USA toornafta varud 3,7 miljoni barreli võrra. See oli vastupidine analüütikute ootusele, kes prognoosisid varude vähenemist 1,6 miljoni barreli võrra. Ka Euroopas ja Hiinas on tarbimine vähenenud. Bensiini hind on langenud ka Eestis. “Kui võrrelda näiteks mootoribensiini üle-eelmise nädala keskmist sisseostuhinda dollarites juuli alguse nädalaga, siis on toote hind dollarites tõesti märgatavalt alanenud – hinnalangus on ligi 12%. Ostuhinna teine komponent, dollari kurss ¬euro suhtes, on aga viimase paari kuu jooksul oluliselt tugevnenud. Juuli algusega võrreldes on dollari kurss euro suhtes 5,3% kõrgemal tasemel. Koos dollari mõjuga on eelpool olevas näites toodud mootoribensiini sisseostuhind langenud ligi 7%,” selgitas Sassi. Ta rõhutas, et maailmaturuhindade langus on  mootoribensiini jaehindades pidevalt kajastunud. Mootorikütuste sisseostuhinna muutus mõjutab ligi 50% jaehinnast, ülejäänud poole jaehinnast moodustavad maksud. Näiteks 1. juulil maksis 95 Miles automaatjaamades 1,344 €/l  ning 16. septembril 1,274 €/l, mis tähendab jaehinna langust üle 5%.

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) juht Abdullah al-Badri ütles möödunud nädalal, et järgmisel aastal võib päevane naftatoodang väheneda 500 000 barreli võrra. Analüütikute hinnangul ei pruugi see tõeks osutuda juhul, kui talv tuleb oodatust külmem.

Saudi Araabia naftaministri asetäitja prints Abdulaziz Bin Salman Bin Abdulazi sõnul avaldab praegune nafta hinna nõrkus väikest mõju kuningriigi tuludele. Tema sõnul on naftaturu pikaajalised põhinäitajad endiselt tugevad. Alates selle aasta tipust juunis, kui Põhjemere Brenti segu maksis maailmaturul 115,71 dollarit, on praeguseks hind langenud umbes 15 protsenti.

OPEC langetas Venemaa prognoosi. OPECi viimase prognoosi järgi tarnib Venemaa järgmisel aastal oodatust vähem naftat – 10,51 miljonit barrelit päevas varem prognoositud 10,53 miljoni barreli asemel. Venemaa selle aasta majanduskasvu prognoosi langetas OPEC 0,3 protsendini, tuleval aastal oodatakse SKP 1,1% kasvu.

“Jätkuv geopoliitiline ebakindlus piirab endiselt majanduskasvu väljavaateid ja seda koos valuuta nõrgenemise, kõrge inflatsiooni ning nõrga jaemüügi kasvuga. ELi teise ringi sanktsioonidega vähenevad SKT kasvuväljavaated veelgi,” teatas OPEC oma värskes naftaturu ülevaates Venemaa kohta. Väiksemad naftatarned mõjutavad Venemaa SKTd, kuna energiasektor moodustab sellest umbes 25 protsenti.