Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EP: majandus kasvab 2,1%

    Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1%ni, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5%-line kasv on juunis prognoositust aeglasem.

    Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014-2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate majandusnäitajate kohta. Lisaks revideeritud SKP statistikale on arvesse võetud vahepeal laekunud statistikat Eesti tööturu, väliskaubanduse ja hindade kohta, samuti on kasutatud värskeimat väliskeskkonna arengu infot.Statistika revisjoni käigus korrigeeris statistikaamet SKP taset varasemaga võrreldes keskmiselt 1,3% kõrgemaks (kehtib perioodi kohta alates 2000. aastast) ning aegrea kasvudünaamika muutus oluliselt. 2014. aasta esimese poole majanduskasvu hinnang tõusis 1,4%ni, kuna korrigeeritud andmete järgi SKP esimeses kvartalis ei vähenenud ning teise kvartali majanduskasv oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust kiirem. Teises kvartalis taandus oodatult veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus majanduskasvu ning energiatootmine läbis aasta alguse madalseisu, mille põhjustasid soe talv ning täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse avamine Soome suunal. Korrigeeritud andmete järgi kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,3% (juuniprognoosi ajal näitas statistika SKP kahanemist 0,8%) ja teises kvartalis 2,4%. 
    Eesti Panga juunikuise makroprognoosi ülevaatus puudutab peamiselt SKP kasvu dünaamikat. Juuniprognoos käsitles 2014. aasta alguse majanduslangust ajutisena – sellele pidi järgnema kasvu kiirenemine. SKP statistika aastasisese kasvudünaamika muutumise tõttu on selle ja järgmise aasta SKP kasvuprognoosi profiil muutunud laugemaks: 2014. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,1%, mis on kiirem kui juunis prognoositud, ning 2015. aasta uus kasvuprognoos on selle arvelt aeglasem ehk 2,5%. 2016. aasta majanduskasvu väljavaade on sarnaselt juunis avaldatuga 3,6%.2014. aasta esimesel poolel põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. See oli tingitud palgatulu kiirest kasvust ja tarbijahinna inflatsiooni aeglustumisest, mis aitas kaasa majapidamiste ostujõu suurenemisele. Suvekuude jaemüügi statistika viitab sellele, et eratarbimise kiire kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Uuendatud prognoosi kohaselt aeglustub eratatarbimise kasv palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.Investeeringute kasv oli esimesel poolaastal aeglane, kuid ületas juuniprognoosi siiski mõnevõrra. Hoolimata avaliku sektori ühekordsete investeerimisprojektide lõppemisest on kapitali kogumahutus põhivarasse erasektori investeeringute toel kasvanud. Erasektori investeerimisaktiivsus suureneb arvatavasti ka edaspidi, sest tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses on jõudnud tasemele, mille puhul on senise tootmisstruktuuri juures toodangu kasvatamiseks vaja suuremat investeeringute mahtu. Ettevõtete kasumite arvelt toimunud palgakulude tõus on investeeringute rahastamise võimalusi ahendanud, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Revideeritud SKP andmete kohaselt suurenes investeeringute maht esimesel poolaastal seni arvatust enam, mistõttu on põhivarasse tehtava kapitalimahutuse prognoosi korrigeeritud selleks aastaks suuremaks ning järgnevaks aastaks väiksemaks. 2016. aasta prognoosi pole märkimisväärselt muudetud.Muutus prognoositavas välistasakaalus tuleb valdavalt investeeringute prognoosi korrigeerimisest. Kuna investeerimiskaubad sisaldavad suurel määral importi, siis aeglustub 2015. aastal investeeringute varem prognoositust kesisema kasvu tõttu ka impordi kasv ning jooksevkonto defitsiit kujuneb varem prognoositust väiksemaks.Euroopa majandus oli aasta esimesel poolel oodatust nõrgem. Ka Euroopa Keskpank alandas septembris euroala 2014. ja 2015. aasta majanduskasvu prognoosi2. Kuigi Eesti kaubanduspartnerite nõudluse kasv on 2014. aastal olnud aeglasem kui juunis arvatud, kasvas eksport selle aasta esimesel poolel juuniprognoosist kiiremini. Senised väliskaubanduse andmed ei pruugi veel peegeldada Vene-Ukraina konflikti mõju, mis ilmneb tõenäoliselt alles aasta teisel poolel ning kandub edasi ka järgmisesse aastasse. Kuigi Euroopa Liidu ja Venemaa kehtestatud sanktsioonid on tekitanud raskusi embargo alla sattunud toodete valmistajatele, pole nende mõju Eesti majandusele tervikuna olnud seni eriti suur.Tööjõu-uuringu järgi vähenes tööpuudus teises kvartalis kiiremini kui juunis prognoositud ning tööpuuduse kahanemist näitab ka töötukassa statistika. Uuendatud prognoosi kohaselt ei muutu töötuse määr eelolevatel aastatel siiski oluliselt, sest majanduses tekkinud palgasurved tõendavad tööpuuduse struktuurset iseloomu – vaba tööjõu oskused ei vasta ettevõtete vajadustele ning see teeb töö leidmise keeruliseks. Kuigi töötuse määr lähematel aastatel oluliselt ei alane, hakkab hõivatute hulk kahanema tööealise elanikkonna vähenemise tõttu.Kolm järjestikust kvartalit väldanud keskmise brutokuupalga kasvu aeglustumine viitab asjaolule, et tööturul on alanud varem prognoositud kohanemine. Arvestades seda, et palgakasv ületab siiski veel tööjõu tootlikkuse kasvu, tööjõu reaalne ühikukulu on viimase kahe aasta jooksul suurenenud ning ettevõtete kasumid on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud, on suhteliselt nõrga majanduskeskkonna tingimustes oodata palgakulude kasvu pidurdumist ka järgmisel aastal.Tarbijahindade inflatsioon on sel aastal olnud prognoositust aeglasem valdavalt energia odavnemise ning toiduainete hinnatõusu ärajäämise tõttu. Samuti on odavnenud tööstuskaubad, mille hinnad sõltuvad peamiselt välisturgude arengust. Prognoosi kohaselt jääb tarbijahindade kasv sel aastal nulli lähedale ning suureneb aasta kokkuvõttes 0,1%. Inflatsioon kiireneb järgmisel ja ülejärgmisel aastal vastavalt 1,3% ja 2,4%ni.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.