Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank ettevõtjat ei lohuta 

    Eesti Pank on varem 2015. aastaks ennustatud 3,9protsendise kasvu värskes prognoosis korrigeerinud 2,5 protsendi peale.

    Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles täna Äriplaanil, et 2016 on saavutatav pikemaajaliselt jõukohane 3,6% kasv. Mõlemat arvu on mõjutanud SKP taseme kõrgemaks korrigeerimine.
    "Seekord on Eesti Panga majandusprognoos nii värske, et viimane komakoht pandi paika alles eile hommikul," sõnas Kaasik. Tema sõnul on üleilmne majanduskeskkond paranemas: eelkõige on seda näha arenevatel turgudel, ka USA on taastunud. Kuna aga Eesti on pisike avatud majandus, paneb lähinaabrite juures toimuv väliskeskkonnale suured riskid peale.
    Eesti majandus sõltub kõige rohkem sellest, kuidas läheb euroalal. "Riigiti on euroala pilt küll väga kirju," rääkis Kaasik. "Saksamaal näiteks läheb väga hästi, aga mõningad maad vajavad hädasti reforme. Keskeltläbi jätkub vaikne paranemine, aga see paranemine on aeglane, ja paranemise tempo ei kipu kiiremaks minema. Hea, kui natuke üle nulli suudetakse kasvada."
    Raha jääb odavaks
    Euroalal on inflatsioon madal ja selle taastumine pole kuigi kiire. Madal inflatsioon hoiab tagasi raha hinna kasvu. Intressimäärad rahaturgudel on väga madalad ja prognoosi kohaselt jääb see lähiaastatel nii, st raha jääb odavaks
    Eesti lähim kaubanduspartner Soome on probleemidega maadelnud mitu aastat. Suurt kasvu pole Kaasiku sõnul oodata ka järgmistel aastatel. "See pole Eesti ettevõtjatele hea sõnum," tõdes ta. Rootsis on kasv parem ja oodatakse selle jätkumist. Läti-Leedu on kriisist üle saanud ja kasvama hakanud, aga tagasilööke on. Hea, kui nende kasvutempo püsib üle 3%. Venemaalt pole Kaasiku sõnul suurt kasvu ega üldse kasvu lähiaastatel oodata.
    Tööturg seab ettevõtja surve alla
    Enamik Eesti ettevõtteid kurdab Kaasiku sõnul, et järjest raskem on leida uusi töötajaid. See toob kaasa muutused tööturul ja ettevõtete vajaduse muutuda tootlikumaks.
    Kaasik rõhutas, et tootmise efektiivistamine on konkurentsis püsimiseks vajalik. Kasumid on aasta esimess pooles palgakulude suurenemise tõttu kahanenud. Ettevõtetel pole enam võimekust palka tõsta, ja kui nad seda teevad, peavad loobuma osast kasumist, see seab ettevõtted surve alla. Kaasik märkis, et osaliselt on ettevõtted siiski uue olukorraga juba kohanenud. Positiivne pool seisneb tema sõnul selles, et viimastel kuudel pole palgakasv olnud nii suur ja majandus tervikuna arenemas tasakaalukamas suunas. "Ettevõtjad on hakanud aru saama, et tootlikkust tuleb suurendada ja kulusid koomale tõmmata," märkis Kaasik.
    Kõige rohkem hakkabki Kaasiku sõnul Eesti majandust mõjutama Inimressurss, st elanikkeskkonna vähenemine. Tööjõu pakkumine väheneb elanikkonna vananemise ja väljarände tõttu. Juba viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi 30 000 võrra vähem kui praegu. "Seda trendi väärata on võimatu või väga raske," nentis Kaasik. 
    Järjest teravamalt tõuseb esile vaba tööjõu mittevastavus ettevõtete vajadusele. Tööpuudus on praegu üle 7%, st lihtsama töö tegijaid justkui on, aga napib selliseid, kes suudaks rahuldada tööandjate vajadusi. "Kindlasti on nii riigil kui ka tööandjatel tarvilik aidata neid, kes tahavad tööd teha," rääkis Kaasik.
    Inflatsioon jääb nullilähedaseks
    Selle aasta inflatsioon kujuneb nullilähedaseks. 2014 hoiab hinnakasvu tagasi peamiselt odav energia, mis on vähendanud ka ettevõtete kulusid. Ettevaates inflatsioon kiireneb, järgmisel aastal natuke üle 1% ja ülejärgmisel üle 2%.
    Kaasik tõdes, et Eesti ettevõtete laenamine on muutunud aktiivsemaks, st ettevõtted ja pangad on leidnud parema kooskõla. Pankade laenuportfellid on viimastel kuudel kasvanud kiiresti, suvekuudel jõudis kasv 5%ni.
    Globaalselt olukord paraneb, aga pole teada, kuidas laheneb kriis lähemates riikides. "Eesti küsimus seisneb selles, kuidas väheneva töötajaskonnaga majandust toos hoida," võttis Kaasik prognoosi kokku.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.