Tööjõud suurim mure

“Ukraina pole maailmas hetkel kõige tähtsam. Tähtis on see, et oleme leidnud uue ressursi, see on inimtööjõud,” rääkis Sampo Groupi, Nordea ja UPM-Kymmene nõukogu esimees Björn Wahlroos Äripäeva konverentsil Äriplaan 2015.

Uute ressurssidega kaasnevad alati ka muudatused – näiteks alanevad või tõusevad hinnad, muutub tehnoloogia ja selle areng, selgitas Wahlroos. Kuigi inimtööjõu ressurss leiti tema sõnul juba viimase 20–25 aasta jooksul, on see praegu kõige põletavam murekoht Euroopas. “Probleem süveneb ja see mõjutab kogu maailma majandust,” ütles ta. Maailmaturul on kuni kaks miljardit ülimadalat palka saavat töötajat.

Wahlroos lisas, et kuigi Euroopa peab ilmtingimata oma nõrkustele lahendused leidma, on võimalik, et ta näeb asju eestlastest mustemalt. “Ma olen ju soomlane. Eesti on liberaalsem riik ja ma usun, et tulevikus hakkab siia rohkem investeeringuid tulema,” ütles ta.

LHV suuromanik Rain Lõhmus ütles hiljem, et kuigi ta ei pea ennast pessimistiks, nõustub ta Wahlroosiga.

1. Suletud tööjõuturg kiviks kaelas

Wahlroosi sõnul on inimtööjõud maailmas kõige tähtsam. Unustada ei tohiks Aasia ja Aafrika tööjõudu, mis on tööjõu­kulusid globaalselt vähendanud. “See on megatrend, mille tulemusi näeb igal pool,” ütles ta. Näiteks on Wahlroosi sõnul USA tööstustöölise palk praegu madalam, kui see oli 1972. aastal. “Depresssiivne on teha veel rohkem tööd kui 1972. aastal ja saada vähem palka selle eest,” rääkis Wahlroos.

“Euroopas on hädavajalik avada tööjõuturud. Praegu on Euroopa sellele pigem suletud  – me lausa tõrgume avatuse vastu, kuid see on probleem,” ütles Walhroos.

Oma kodumaast Soomest rääkides tõi ta näite, kuidas ekspordi ja impordi hindade vahe on vähenenud 30%, samal ajal kui palgad on kahekordistunud.

“Kuidas on võimalik kombineerida 30% madalamad impordihinnad ja poole kõrgemad töötasud? Ei olegi, see viib pankrotini. Soome on kõige kurvem näide, kuid sama olukorda on näha enamikus ­Euroopa riikides,” rääkis ta.

Tema sõnul on see viinud selleni, et ­Euroopa on rahvusvahelisel turul oma konkurentsivõime täielikult kaotanud.

Wahlroos märkis, et senimaani pole riigid suutnud rahvale näidata, et probleemiga tegeletakse. Inimestele on vihjamisi märku antud, et neil on mõistlik liituda ja pooldada erakondi, kes soovivad sisserännet pidurda. “Kõikjal maailmas saavad rohkelt hääli sisserände­vastased. Teine, mis hääli kogub, on ­Euroopa Liidu vasta­sus,” ütles ta. Kui antaks soomlastele võimalus, hääletaksid nad tema hinnangul end ­Euroopa Liidust välja. “See on hirmus – nad on vihased,” märkis Wahlroos.

Walhroos rääkis, et USA on suutnud sama probleemiga kenasti kohaneda. “USA on alati nõudnud, et kõik, kes sinna lähevad, peavad ka töötama, samuti on nende haridus ingliskeelne. Sa pead tulema USAsse nii, et sa oled teistega võrdne,” selgitas ta. Prantslastel seevastu on täiesti teistsugune lähenemine – neil on suur hulk sisserännanuid, kuid millegipärast ei lasta neil töötada. “Me peame inimesi sisse laskma ja elama liberaalses maailmas, kuid selleks on vaja lasta inimestel töötada,” ütles Wahlroos.

“Võib-olla saame tulevikus olla nagu Ameerika, kuid selleks peame esmalt hakkama elama nagu ameeriklased – üheskoos,” ütles ta.

Tema sõnul ei saa Euroopa luua ühtset turgu, kui inimesed seda tegelikult ei taha. Tegelik tahtmine peegeldub aga hästi just inimeste soovimatusest avada tööturud. “Me peame looma rohkema ärisuunitlusega, suurema liberaalsusega Euroopa,” märkis ta.

2. Venemaa süvendab probleeme

Teine suur probleem on Wahlroosi sõnul Venemaa. Tema meelest ei saa paljud Euroopa liidrid aru, mis Venemaal ikkagi täpselt toimub. Tema sõnul arvavad paljud, et Putin on intelligentne mees, kuid tegelikult on Putin KGB taustaga diktaator.

Wahlroosi sõnul pole probleem Venemaaga hetkel sõjalises ohus, vaid selles, et Venemaale läheb praegune kaos palju raha maksma ja seetõttu süvenevad ka Euroopa probleemid.

“See sai alguse juba vara­suvel, kui Venemaalt lahkus meeletus koguses kapitali,” ütles Wahlroos.

3. Keskpank peab teisiti mõtlema

Kolmas probleem on Frankfurt ja keskpank, mis on Wahl­roosi sõnul vähemalt sama suur mure kui Venemaa. Tema sõnul peaks Frankfurt hakkama oma järelevalve rolli lõpuks täitma. “Kõige tähtsam – Euroopa peab uuele tööressursile reageerima. Me ei suuda kannatada välja töötuse edasist kasvu,” rääkis Wahlroos.

Me ei pea mitte ainult muutma oma nägemust ühiskonnast, me peame samuti kujundama ümber oma peamised rahainstitutsioonid. Euroopa keskpank erineb USA finantsinstitutsioonidest täielikult.

 

 

Björn Wahlroos

Sündinud 1952.Mõjukaim Soome ettevõtja.Ligi 10 miljoni eurose aastatuluga Soomes kuuendal kohal.Rikkaim soomlane, kes on oma varanduse ise kogunud.Vara hinnatakse enam kui poolele miljardile eurole.Nordea, Sampo Grupi ja UPMi nõukogude esimees ja osanik. Sampo kontserni  turuväärtuse kolmekordistas kümnekonna aastaga 18 miljardi euroni. Sampol on 21protsendiline osalus Põhjamaade suurimas pangas ­Nordea, mis on 39 miljardi eurose turuväärtusega Helsinki börsi kõige väärtuslikum ettevõte, mille aktsia on viimase viie aastaga tõusnud ligi 130 protsenti.NASDAQ OMXil noteeritud energia- ja paberitööstushiiglase UPM aastakäive on ligi 10 miljardit eurot ning kontsernil on kokku 21 000 töötajat üle kogu maailma.Tema juhitud kontsernide tütred tegutsevad ka Eestis: If Kindlustus, Mandatum Life, Nordea Pank, UPM-Kymmene Otepää AS jt.Töötanud majandus­teaduse professorina ­Soome ja USA ülikoolides.

 

 

 

 

Mailis Lintlom, Windoori omanikEhituses prognoosime paigalseisu. Erasektori tellimuste osakaal ei suuda tasakaalustada riikliku sektori, eelkõige infrastruktuuri tellimuste mahu langust. Eksporditurgudelt tuleb häirivaid signaale, majanduse üldseis ei näita paranemise märke. Eesti-siseste projektide kasumlikkus jääb madalaks või pigem kahjumlikuks. Välisturgudel on kasum eelkõige projektipõhine – mida keerulisem projekt, seda kõrgem risk ja teoreetiline kasumlikkus.

Ain Hanschmidt, Tallinki suuromanikKuna Tallink on börsiettevõte, siis antud küsimustele ei saa väga konkreetselt vastata. Praegu on Tallinki koduturud Soome, Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu. Järgmisel aastal me ei näe ette suuri muutusi Tallink Grupis, seega ka kogukäive jääb üldjoontes samaks. Muidugi soovime Eestis käivet suurendada.Loomulikult töötame selle nimel, et kasumlikkus tõuseks. Alates 1. jaanuarist  2015 hakkab Läänemerel kehtima Euroopa Liidu direktiiv kütuse 0,1% väävlisisalduse kohta, mis toob meretranspordis kaasa olulise kütusekulude kasvu. Kui palju kütusehind tõuseb, on hetkel raske öelda. Prognoositakse 20–50protsendilist tõusu. Kindlasti mõjutab see teenuste omahinda ja on suureks väljakutseks kõigile meie sektoris tegutsevatele ettevõtetele.

Vladimir Funtikov, Creative Mobile’i kaasasutaja ja juhtKäive kasvab mõõdukalt ja kasumlikkus jääb praegusele tasemele.

Aivar Rehe, Danske Banki juhtPrognoosin aktiivset konkureerimist laenu­turul ning laenuportfelli aastast kasvu – ligikaudu 10% nii era- kui ka ärikliendi segmentides.  Pankade eesmärk on tagada laitmatu teenindus nii esindustes kui ka elektroonilistes kanalites. Pangad laiendavad digitaalseid teenuseid, et täita klientide ootusi.Tulude vaates prognoosin negatiivset survet euro intressikeskkonna tõttu. 2015. aastal peab pangandus hakkama saama erakordselt madala Euribori ning rahvusvahelistel rahaturgudel osaliselt negatiivsete hoiustamistingimustega. Pank soovib hoida omakapitali tulusust vähemalt tasemel 35%.

Kristjan Rahu, Utilitase omanikKäibe kasv saab tulla tänu uutele tarbijatele, kes liituvad Tallinna Kütte või Erakütte kaugküttevõrkudega. Soojusenergia hind ja sellega seotud müügikäive sõltub suuresti energiakandjatest, kuid Utilitase grupi selge plaan suurendada kohalike kütuste osakaalu ja hoida hinda stabiilsena vähendab hinnatõusu survet. Näiteks mullu valminud biomassikatlamaja aitas Jõgeval langetada soojuse piirhinda 26 protsenti.Energiakandjate odavnemine ei tähenda, et meie marginaal tarbija arvel suureneb, sest ka tarbija saab soodsama hinna. Kasumlikkust näen stabiilsena.

Heiti Hääl, Alexela suuromanikLogistikasektoris ilmselt jätkub mahtude langus ja seeläbi käibelangus. Elektri- ja gaasi­turgudel näeme pigem olemasoleva käibe ümber­jagamist turul tegutsevate ettevõtete ja uute tulijate vahel läbi jätkuva turu avanemise ja konkurentsi tihenemise.Mis puudutab autokütuseid, siis pigem kasvab vedelgaasi käive bensiini ja diisli arvel.Põlevkivisektor on jätkuvalt agressiivsel arengukursil ja käibed pigem kasvavad uute tootmisvõimsuste valmimisega.