Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järelevalvet hangete rahalise mõistlikkuse üle napib
Valede hanketingimuste tõttu liiga kallite asjade ostmisse on võimalik sekkuda. See valvefunktsioon on rahandusministeeriumil.
Tihti kirjutatakse hanke nõuded maha mõnest teisest hankest või ühe konkreetse toote põhjal. Pakkumuste saamisel selgub, et tähtsamaid tingimusi (nt otstarve, eluiga, kasutajasõbralikkus) täidab ka odavam pakkumine. Samas on asi mõne sentimeetri võrra suurem, võimsus 1% väiksem vmt.
Korraldada uus hange. Seaduse järgi peab hankija kasutama raha säästlikult. Kui vajaliku asja saaks osta oluliselt odavamalt, oleks mõistlik nõudeid muuta ja korraldada uus hange. Üldjuhul seda ei tehta, isegi kui selleks oleks piisavalt aega. Kui hankes kasutatakse Euroopa Liidu raha, võib aga selline mugavus hankijale väga kalliks maksma minna.
29. augustil jõustusid uued tingimused, millega laiendati struktuuritoetuste tagasinõudmise aluseid ja suurendati määrasid. Näiteks kui hanke korraldamisel tekkis huvide konflikt, nõutakse toetusest tagasi 100%, mitte 25% nagu enne.
Samas on rahandusministeeriumi praktika toetuste kasutamise auditeerimisel kohati äärmuslik.
Sisuliselt kehtib eeldus, et seadust on rikutud ning hankija peab tõendama kirjalikult vastupidist. Argumente – oli kiire, keegi hankedokumente ei vaidlustanud või muud selletaolist – üldiselt ei arvestata.
Ettekirjutusi tuleb harva. Lisaks toetuste kasutamise kontrollile on rahandusministeeriumi ülesanne ka järelevalve riigihangete üle nende korraldamise ajal. Ministeerium võib teha hankijale ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, ent seda juhtub haruharva. Enamasti viidatakse võimalusele pöörduda otsuste vaidlustamiseks riigihangete vaidlustuskomisjoni poole. Komisjon lähtub vaidluse lahendamisel aga kehtestatud hankedokumentidest, isegi kui need sisaldavad selgelt põhjendamatuid tingimusi.
Pakkujad on läinud ka kohtusse. Kohtud viitavad omakorda, et hangete korraldamisel kontrollib avalike huvide järgimist (rahalist mõistlikkust!) järelevalvemenetluse korras rahandusministeerium ning kaebused lükatakse tagasi.
Autor on nõustanud nii hankijaid kui ka pakkujaid