• Jaga lugu:

    Lõuad pidada ja edasi teenida

    Aastal 1999 alustasin poliitilist karjääri ja sattusin täiesti rohelise lehena kohe ministritoolile. Esimesel kabinetiistungil jagas valitsusjuht Mart Laar talle omasel lõbusal toonil õpetussõnu: üheltki rahvalt ei tohi võtta õigust mõelda, et just tema valitsus on kõige rumalam kogu planeedil.

    15 aastat hiljem, Äriplaan 2015 konverentsil kuulasin ettevõtjate nurisemist ja nentisin, et tänane valitsus on suutnud Mart Laari omaaegse õpetuse ettevõtjate peal väga hästi ellu viia. Ettevõtjad kaebasid, et valitsus toetab ettevõtjat liiga vähe: ei aita põllumajandustoodangut müüa, ei panusta idufirmade ellujäämisse, ei aita mere­tagustele turgudele siseneda, ei määra selgeid mängureegleid ja nii edasi. Saalis tekkis justkui hüpnoosi mõjul vale ettekujutus ettevõtete ja avaliku sektori rollist ühiskonnas.
    Jäägu igaüks oma liistude juurde. Ühiskond töötab kõige paremini siis, kui  ettevõtjad ees­otsas ärieliidiga tõmbavad n-ö vankrit eest ja avalik sektor eesotsas poliitilise eliidiga lükkab tagant. Teiste sõnadega, arengu esireas on äri­inimesed, valitsus peaks keskenduma ennekõike vähetootlike gruppide järeleaitamisele, kes ise­tasuvuse printsiibil välja ei tule, nagu õppurid, sõdurid, vanurid või põdurad. Et nemadki vankriga kaasas püsiksid ja võib-olla uuesti vankritõmbajate sekka jõuaksid.
    Riikides, kus erasektor on hakanud sotsiaal-, kaitse- ja haridusprobleeme lahendama, või kus avalik sektor ärielu arendamisse sukeldub, pole midagi head välja tulnud. Jäägu kumbki oma liistude juurde.
    Valitsuse meetmed ettevõtluse edendamiseks on küll teretulnud, kuid valitsuse palju tähtsam ülesanne on toimetulekuküsimuste lahendamine. Ning vastupidi: ärimeeste annetused näiteks lastehaigla toetusfondi on teretulnud, aga firmade esmane ülesanne on kõrge tootmisefektiivsus ja korralik kasum.
    Ettevõtja sõbrad. Tegelikult on passiivne valitsus ju kapitalistist ettevõtja parim sõber. Teised ettevõtja suuremad sõbrad on inflatsioon ja sõjad, kui ellu õnnestub jääda. Need kuuluvad tavamõistes justkui halbade nähtuste hulka, aga ettevõtluse seisukohast on nad väga head: tekib palju uusi võimalusi, mida rahva aktiivsem osa saab enese huvides ära kasutada. Nn lihtinimesed on küll piltlikult põlvili mudas, aga noh, mis meil sest ikka?
    Ilusaks näiteks osutus kaitseminister Sven Mikseri ettekandes konverentsil välja öeldud vajadus tõsta kuu alamapalk 355 eurolt 800 eurole. Björn Wahlroos rääkis, et Saksamaal hiljuti kehtestatud alampalk 1455 eurot (8,50 eurot tunnis) on paljuvõitu, sest immigrandid ei suuda nii keerulist tööd teha, et neile saaks 8,50 tunnis maksta. Selle peale kuulsin juba kahe tunni pärast tööandjate keskliidu kommentaari Kuku raadios, et mingit 800 eurot kuus Eestis ei tule, paneme ­355-le 10% juurde ja kõik. Aitab neile küll. On ju ettevõtjasõbralik valitsus!
    Ärimeeste kriitikat valitsuse nõrkuse üle ei pea sellepärast väga tõsiselt võtma. Tugev valitsus paneks käe palju sügavamalt ärimeeste taskusse. Kust mujalt see raha peakski tulema, mida riigil justkui palju rohkem vaja kulutada oleks. ­Valitsuse tugevuse üle ilmselt saabki otsustada selle järgi, kui palju ta maksutõusule lobby teha suudab ehk mil määral ta eliidi luksuslikust elustiilist loobumist ja nõrgematele jagamist saavutab. Mulle kõlaski konverentsi peaesineja Björn Wahlroosi kõige tähtsam sõnum: “Siinkandis tuleb kõigil rohkem tööle hakata ja vähem loorberitel puhata.” Minu arvates pidas ta kõige rohkem silmas meie ärieliiti.
    Oleme mugavustsoonis. Muidugi hüüti kohe pärast Mikseri esinemist ja ärimeeste kohta käivat mugavustsooni juttu, et kuule, Sven, sa ei tunne asja. Aga mina olen põhimõtteliselt ­Sveniga nõus. Oleme, jah, mugavustsoonis, sõidame ­Inglise kuningannale sobilike autodega ja elame muidu ka kuninganna tasemel, teeme maa­tasa igasuguse katse astmelise tulumaksu üle arutada.
    Meie eeskujuriigis Saksamaal on lisaks astmelisele tulumaksule ka näiteks liiklustrahvid, laste­aia kohatasu jmt tasulised avalikud teenused sõltuvuses perekonna sissetulekust, seega kehtib astmeline tulumaks ruudus.
    Olen igapäevasest ärielust väljuv, et mitte öelda endine ärimees, aga ma küll pooldan lisaks astmelisele tulumaksule ka pärimismaksu ja vara­maksu. Ühelt poolt oleks see sotsiaalse õigluse parema tagamise allikas, teisalt jõuaks iga inimene kiiremini oma õigele kohale ühiskonnas. Väheneksid olukorrad, kus iseseisvasse ellu astujad sattuvad vanemate õnne või ebaõnne tõttu sellisesse “ühiskonnakasti”, kuhu nad tegelikult ei kuulu.
    Kõige paremini läheb siis, kui kogu riik töötab ühise meeskonnana, ja meeskonnatöös on teadagi kõige tähtsam, et õiged mehed oleksid õigetes ametites – loomult kraanajuhid juhiksid kraanasid, loomult majandusjuhid firmasid ja  loomult riigijuhid riiki. Siis võikski öelda Eesti – üks riik, üks meeskond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala lood: koduostjale langeb ootamatu võlg, börsifirmad toodavad üllatusi
Selle nädala olulisemate sündmuste sekka jõudsid ühe koduostja kurioosne elamus pankrotistunud kinnisvaraarendajaga ja erinevates valkondades tegutsevate börsifirmade üllatused.
Selle nädala olulisemate sündmuste sekka jõudsid ühe koduostja kurioosne elamus pankrotistunud kinnisvaraarendajaga ja erinevates valkondades tegutsevate börsifirmade üllatused.