Maanteeamet puurib asfaldijuurteni

Äripäeva arvates teeb maanteeamet ­õigesti, et ei alusta ristisõda tee-ehitajate vastu, vaid soovib tulevikku vaatavalt korda saada kogu teedeehituse. Alustades just endast ja teetööde tellimisest, et edaspidi möödalaskmisi vältida.

Uuritakse süvitsi. Viimatine “Pealtnägija” telesaade tõi välja, et kui (garantii)remonditööd hiljuti euroraha laineharjal valminud Mäo möödasõidul ei tahtnud kuidagi lõppeda, otsustas maanteeamet kehva tee põhjusi sõna otseses mõttes süvitsi uurida. Lisaks Mäole puuriti tee läbi ja võeti proove veel kümnes kohas. Uuritud ja puuritud teede olukord osutus ehmatavaks ja üllatavalt kehvaks.

Veel garantii all olevate lõikudega on ametil lihtsam hakkama saada. Kui vead silmaga näha ja rattaga tunda, on nende parandamisele raske vastu vaielda ka ehitajatel. Ehitajal tuleb need korda teha.

Küllap sooviksid aga paljud maksumaksjatest autojuhid sisimas, et selgete möödalaskmiste korral pöörduks amet ka näiteks kohtusse, sest keegi peab ju vastutama ja karistust kandma. Teoreetiliselt on see võimalik, aga praktikas raiskaks maanteeamet kohtukäikudele enamasti lihtsalt aega, energiat ja veel rohkem maksumaksja raha, eriti vanemate teelõikude puhul.

Maanteeamet mõistagi ei välista kohtusse pöördumist, ent on võtnud peadirektor Aivo Adamsoni kinnitust mööda suuna pigem selle poole, et kõik asjad oma kodus korda teha. See mõjub ka ameti mainele paremini kui kohtuvaidlused, rääkimata paremate suhete hoidmisest teedeehitajatega, kellega edas­pidigi põhjust koostööd teha.

Maanteeameti eesmärk on, et teedeehitus oleks edaspidi kvaliteetsem ning valmivaid objekte ei tuleks hakata teisest otsast parandama, samal ajal kui esimeses otsas linti lõigatakse. Nii on piltlikult öeldes juhtunud tollesama Mäo möödasõiduga, mille garantii­remont on kestnud juba aastaid.

Alustada tuleb endast. Muudatusi kavandades antakse endale aru, et alustada tuleb algusest ehk hankeprotsessist ja hankereeglite ülevaatamisest. Tuleb tugevdada järelevalvet, mis on samuti maanteeameti korraldada.

Äripäevgi on korduvalt avaldanud seisukohta, et ainult või lõviosas odavaimast hinnast lähtudes võib eeskätt just ehtituses riigihangete kvaliteet selgelt kannatada. Hea, et maanteeamet on otsustanud sellelt teelt kindlalt kõrvale astuda ning seada esikohale kvaliteedi. Mingu või ehitamine kallimaks, aga see-eest on tee ka kauem korras. See paneb ka ehitajad oma kalkulatsioone ja suhtumist ümber hindama, sest kaotama ei taha hangetele keegi minna.

Pikka viha ei pea. Maanteeameti ettepoole, juba järgmistele teedele suunatud pragmaatiline pilk on usutavasti meeltmööda ka tee-ehitajatele: pikka viha me ei pea ja vanu asju ümber ehitama ei hakka, aga edaspidi tehke tööd korralikult ning ärge tulge enam projektimuudatuste ettepanekutega tee kvaliteeti murendama.

“See, et meie selgroog enam ei paindu, see on fakt,” saatis Aivo Adamson sümpaatselt selgesõnalise sõnumi kõigile ehitajatele. ­Jutul lõpp.