Reketitootja sundis hiinlased taganema

“Kui öelda, et unistasin sellest, et saada kapitalistiks või omandada tehast, siis nii see ei ole. Ma hindasin täiesti kaine mõistusega oma ressursse ja võimalusi,” räägib Eesti üks suuremaid eksportijaid Uglov ning annab märku, et tema nn varandus on tulnud tänu pühendumusele ja õigel ajal otsustamisele. Õigete otsuste tulemusena kuulub talle lisaks NTT OÜ-le ka Narvas asuv Fama Keskus ja NTT Tööstuspark.

Ostis ära itaallaste “põrsa”. 61aastane Uglov ütleb, et ei ole kunagi halvasti elanud, ei nüüd ega tudengipõlves. “Tudengina elasin palgapäevast palgapäevani, vahel enne palgapäeva viisin pudeleid. Aga see ei olnud ebaõnn, tookord oli see normaalne. Tuleb elada ja nautida iga päeva, mitte ennast killustada,” märgib ta.

Kui paljud noored unistavad oma esimese miljoni teenimisest, siis Uglovi sõnul ei ole tal sellist unistust kunagi olnud. “Mina hakkasin ärimeheks täiesti juhuslikult. Kuna tehase ostjatel jäi tehing katki, siis ei jäänud mul muud üle, kui viia ise asi lõpuni,” märgib ta.

Uglov ostis NTT itaallastelt, sest nägi, et omanikke ei huvitanud tootmise arendamine ja ühel päeval oleksid nad selle niikuinii maha müünud. Tema sõnul ostsid itaallased tehase oma sõpradelt prantslastelt nagu põrsa kotis. Mõne aja pärast näis see aga pigem kohvrina, mida on raske tassida, aga millest on kahju loobuda.

Koostöö itaallastega kestis 2003. aastani. Kuigi algul pidi Uglov ostma NTT koos Rootsi partneritega, selgus viimasel hetkel, et rootslaste jaoks ei ole see tänapäevane investeering. Siis otsustaski Uglov, et ostab tehase ise ära.

Euroopa turust käes neljandik. 28 aastat turul olnud NTT on viimased kümme aastat püüdnud ellu jääda. “Meie ettevõte on unikaalne mitte ainult ­Euroopas, vaid ka ida pool,” tõmbab Uglov käega üle seinal oleva maakaardi. Fama Investi kontori koosolekuruumis on mitu kaarti: maailma kaart, Euroopa kaart, Narva kaart ja Narva Tööstuspargi kaart. “Mulle meeldib kõike seda vaadata,” naeratab Uglov. Ta osutab Hiinale ja ütleb, et seal tehakse palju lauatennisereketeid. “Nad on olnud turul aastakümneid. Ei olnud kerge neilt neljandikku Euroopa turust vallutada,” märgib Uglov.

Tema sõnul käisid turu ülevõtmisega kaasas suured kaotused, pingutused ja kulud. “NTT on olnud paar korda pankroti äärel, sest Euroopa turu hõivamine hiinlastelt on väga-väga keeruline,” võtab Uglov lühidalt kokku. “Kui küsida, kuidas me oleme 28 aastat hakkama saanud, siis on vastus: raskelt, kõik aastad on rasked olnud.”

Fama viis kokku partneritega. Reketite tootmise tehas NTT asus aastaid kahel krundil. Uglov kavatses kesklinna krundi algul maha müüa, kuid järele mõeldes leidis, et seda on mõtet hoopis arendada. “Siis tutvusin kolme Eesti ärimehega, kellega pidasime umbes kolm kuud läbirääkimisi. Selle tulemusena sain endale head äripartnerid, kes on seda tänaseni,” rõõmustab Uglov. Ühise ettevõtmisena kerkis Fama kaubanduskeskus, teisele krundile Narva Tööstuspark. Fama keskuse omanikuks on Fama Invest OÜ, kus olid alguses lisaks Uglovile Väino Põllumäe, Ülo Hage, Aleg Kirs, Paul-Toomas Hage, Eve Kirs, hiljem lisandus Eneli Kirs. Koostööd on tehtud kaheksa aastat.

Kui veel mõni aeg tagasi arvas Uglov, et Narvas on kaubanduskeskustele veel ruumi, siis nüüd on olukord muutunud. “Praegu ei ole mõistlik Narvas keskust avada. Vähemasti seni, kuni rahvusvaheline olukord pole rahunenud.” Seni, kuni piir pole rohkem lahti, pole meil ka suuremat turgu. “Eestile ei ole vaja tervet Venemaa turgu, piisab ­ainult Peterburist, kus elab umbes 7 miljonit inimest – nemad tooksid meile kõikidele töö ja raha,” rõhutab Uglov Narva soodsat asukohta.

Hinnatõusu lubada ei saa. Uglovile meeldib väga Eestis elada. “Eesti on hea koht mitte ainult elamiseks, vaid ka äri ajamiseks,” märgib ta. Eesti eelised on tema hinnangul korruptsiooni puudus, stabiilsed seadused ning ettevõtte maksuvaba kasum.

Kriitiline on Uglov aga monopolide suhtes. “Meil ei õnnestu kuidagi neid ohjeldada, ma ei tea, kas ei saada või ei taheta. Monopolid dikteerivad hindu ja kõik oma probleemid lahendavad nad hinnatõusuga.” Teda hämmastab, et monopolist võib tõsta hindu 20–30%, kuid tema ei saa eksportijana endale lubada isegi 2–3% hinnatõusu, sest tellija valib kohe Hiina tootja. “See, et riik ei suuda monopolide hinnatõusu ohjeldada, on kõikide suurte tööstusettevõtete probleem. Tooraine ostmine Eestist on kallis, energia on kallis, mis siis, et on avatud elektriturg,” selgitab ta.

Igal aastal leiab Uglov end mõttelt, kas on üldse mõtet äriga tegeleda. Kui eelmisel aastal kasvas NTT käive pea 15%, siis tänavu ei lähe nii hästi. “Eelmisel aastal teenisime kasumit, kuid see aasta ei välista isegi kahjumit. See on juba kurb,” nendib Uglov. “Ei saa ju terve elu elada püksirihma pingutades ja ellujäämise nimel kulusid kokku tõmmata.”

Elab armastatud elu. Positiivset suhtumist ja optimismi saab Uglov enda sõnul loodusest. “Tuleb tegeleda armastatud asjaga, elada armastatud inimesega, teha armastatud tööd, elada armastatud linnas. Kui miski sellest ei ole armastatud või ei meeldi, siis tuleb välja vahetada. Ei ole vaja elada ennast maha salates,” on Uglovi põhimõte. “Statistika järgi suudab äriga tegeleda 5–7% elanikkonnast, kellel on vastav iseloom. Teistel on palju lihtsam käia tööl, teha seda hästi, saada head palka ja elada. Ausalt,” sõnab ta.

Uglovile meeldib araabia vanasõna “Milleks rikkus, kui sa ei ole lõbus”. “Õnn ei ole rahas, olen selles 100% kindel, ja selle koguses ka mitte,” sõnab ta.

 

“Arvatakse, et istun selle raha otsas”

Oleg Uglov on teisipäeval ilmuvas Äripäeva Rikaste TOPis 418. kohal. Väljaanne hindas tema vara väärtuseks 6,5 miljonit eurot.

“Olen selles TOPis mitu korda olnud. Kas olen ka tänavu selles edetabelis? Kuidas see võimalik on?!Ei saa varjata, et kui nägin ennast selles tabelis esimest korda, oli see huvitav. Tekkis küsimus, kuidas ma sinna sattusin.Saan aru, et paljud vaatavad seda tabelit kadedusega – kui nähakse nime taga vara väärtuse numbrit, arvatakse, et istud selle raha otsas. Ei saada aru, et tegemist on tehase, ettevõttega. Need on ju telliskivid, mitte reaalne raha.Minu meelest see rikaste edetabel pigem lõhestab ühiskonda. Inimesed loevad ja kadestavad põhjendamatult. Usun, et paljud, kes on selles tabelis, ei ole selle üle õnnelikud.”